Külma sõja ikoon on tagasi
Päeval, mil Moskvas summutati BBC venekeelse raadiojaama ülekanded FM lainealal, kuulutas president Putin Venemaa strateegiliste pommitajate regulaarsete kaugpatrullide taasalustamisest.
Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) suurõppusi jälginud Putin andis teada, et seoses ohtude suurenemisega Venemaa julgeolekule alustatakse taas 1992. aastal külmutatud kaugpommitajate patrullidega.
Strateegiliste kaugpommitajate TU-95 (NATO koodnimi Karu) aktiivsesse suurkasutusse võtmine viib otseselt mõtted Külma sõja aegadesse. Just neid propellerhiide nimetati veel kaks kümnendit tagasi "Külma sõja ikoonideks", kuna nende tegevusulatus ning relvastus valmistasid lääneriikidele tõsist peavalu.
Sisuliselt on tegemist järjekordse sammuga Venemaa mõjuvõimu vähemalt näilisel kasvatamisel maailmapoliitikas, mille üheks osaks on äraproovitud hirmutamistaktika taasrakendamine.
Kreml on juba mitmendat kuud kavakindlalt suurendanud militaarkomponenti oma välispoliitilises positsioneerimises, mille avalik eesmärk on olnud NATO ja eriti USA mõju kahandamine strateegilistes küsimustes.
Avalikku võidurelvastumist ning uusi pingeid Läänele pealesuruva Venemaa sarnane käitumine pole kuigi tark tegu. Rohkem lõhnab see revanšistliku jonni, kui sisuliselt läbimõeldud strateegia järele. Eriti kummastav on see situatsioonis, kus Venemaa tegelikud strateegilised ohud asuvad hoopiski lõunas ja idas.
Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) suurõppusi jälginud Putin andis teada, et seoses ohtude suurenemisega Venemaa julgeolekule alustatakse taas 1992. aastal külmutatud kaugpommitajate patrullidega.
Strateegiliste kaugpommitajate TU-95 (NATO koodnimi Karu) aktiivsesse suurkasutusse võtmine viib otseselt mõtted Külma sõja aegadesse. Just neid propellerhiide nimetati veel kaks kümnendit tagasi "Külma sõja ikoonideks", kuna nende tegevusulatus ning relvastus valmistasid lääneriikidele tõsist peavalu.
Sisuliselt on tegemist järjekordse sammuga Venemaa mõjuvõimu vähemalt näilisel kasvatamisel maailmapoliitikas, mille üheks osaks on äraproovitud hirmutamistaktika taasrakendamine.
Kreml on juba mitmendat kuud kavakindlalt suurendanud militaarkomponenti oma välispoliitilises positsioneerimises, mille avalik eesmärk on olnud NATO ja eriti USA mõju kahandamine strateegilistes küsimustes.
Avalikku võidurelvastumist ning uusi pingeid Läänele pealesuruva Venemaa sarnane käitumine pole kuigi tark tegu. Rohkem lõhnab see revanšistliku jonni, kui sisuliselt läbimõeldud strateegia järele. Eriti kummastav on see situatsioonis, kus Venemaa tegelikud strateegilised ohud asuvad hoopiski lõunas ja idas.
Kommentaarid
Ma näeks pigem Venemaa taotlusena ühendada ida ja lõuna USA mõjuvõimu vastu. Vähemalt taktikalises plaanis. Lihtsalt USA-ga liitudes kaotaks Venemaa täielikult oma juhtiva rolli ja identideedi. Ju seda on piisavalt proovitud ja tajutud oma võimalusi selles liidus. Positsioneerides end aga ida ja lõuna ühendaja/liitlasena, võib ju tunduda vägagi tark tegu. Just konkreetses antud olukorras. Kasu on loota ju mõlemalt poolt - kõigil on Venemaad vaja.
Ja just taolises olukorras muutub Eesti geograafiline asukoht vägagi delikaatseks. Muide, nagu Moskvas ei ole näha sisulisi muutusi, ei ole neid kuigi palju ka lääne pool. Kui ikka on vaja, siis müüakse maha nii mõnigi "tüütu putukas"...
PS. Antud kontekstis pole see kuigi oluline, aga miks Hiina RV seekord "Erna" retkel ei osalenud?
Виктор Мясников, Виктор Литовкин, Иван Грошков, Владимир Мухин
Бомбардировщики залетели в большую политику
Возобновление полетов российской стратегической авиации не стало неожиданностью для Запада
Однако, если недавние полеты бомбардировщиков в сторону Великобритании вызвали в Европе бурю негодования, заявление на учениях ШОС вдруг изменило подходы. России резко отказали в «агрессивности», в которой только что обвиняли.
Ehk on selline arvamus ka huvitav?