Olga oli täna väga tubli

Läinud nädalavahetus oli Eesti golfiklubides sisemiste meistrivõistluste aeg. Nii ka meil, Jõelähtmel. Mängisime neljas eraldi klassis: algajad, seeniorid, punktimängijad ja löögimängijad. Minu osaks oli mängida punktimängijate klassis. Kaks päeva põnevat võistlust lõppes siinkirjutajale punktimängus teise koha võitmisega.

Kuigi esimese päeva järel võis loota ehk rohkematki (43 punkt), siis kaks päeva panid paremusjärjestuse paika. Mängisin nii eile kui täna finaalpaaris Olga Koldinaga ning pidin kahe päeva kokkuvõttes tunnistama tema paremust.

Olgugi, et Olga mängis suurema HCP tasemelt (temal 44, minul 28), oli tema eilne ja tänane mäng väga hea. Igatahes suurepärased kaks päeva ning kinnitus, et Estonian Country and Golf Club on väga tugeva vaimse ja ka rahvusvahelise sisekliimaga golfiklubi.

Eriti tahaks aga siinkohal välja tuua Martin Toomi suurepärast tulemust tänaselt teiselt päevalt, kus ta suutis lüüa kaks lööki alla pari (70). Martin oli parim täna üldarvestuses ja on nüüdsest parim Eesti mängija händikäpi järgi. Võistluse tulemusi vaata meie klubi koduküljelt: http://www.egcc.ee/.

Kommentaarid

Priit ütles …
Ise pole kunagi golfi mänginud (va minigolf), kuid endamisi olen mõelnud kas tegemist on ikka spordiga?! Teleekraanilt vaadates ei näe kunagi mängijate silmist sportliku viha ega pinget. Piltlikult öeldes testosteroon ei löö pähe ja meelelahutuslik külg kipub olevat tähtsam kui konkurents ja VÕIT!

Vabandan juba ette kui golfihuviliste tundeid riivan... ja eks kui kunagi ise mängin siis oskan asjalikum olla või siis vaikida :-)
20 august, 2007 22:27
Marko Mihkelson ütles …
Priidule: eks golfiga ole tõesti nii nagu paljude teiste spordialadega - kui ise ei osale ega harjuta, siis jääb paljugi mõistmata. Tegelikult pakub golf nii head füüsilist koormust (svingid pingitavad lihaseid (ka ajulihaseid:)) ning kuni 10kilomeetrised mängurajad annavad hea liikumiskoormuse). Ja muidugi, hasarti ja pinget on küllaga. Võistlus nagu võistlus ikka:)
20 august, 2007 23:09
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave