Epideemiad on kasvav julgeolekurisk

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) täna avaldatud aastaaruanne on üksjagu põnev ja vajalik lugemine, et mõista, millised potentsiaalsed nn pehmed ohud varitsevad meie julgeolekut ja heaolu.

Aruande koostajatele on peamiseks postulaadiks lihtne tõdemus, et kaasaegses globaalses ja tihedalt kokkusurutud maailmas on oht epideemiate levikuks suurem kui kunagi varem. 2006. aastal oli maailmas 2,1 miljardit lennureisijat, mis teeb mõistagi imelihtsaks epideemia leviku.

Alates 1970ndatest aastatest on välja arenenud 39 uut haigust ning ainuüksi viimase viie aastaga on WHO identifitseerinud enam kui 1100 epideemiajuhtumit, kaasaarvatud koolera ja linnugripp. Septembrist 2003 kuni septembrini 2006 on käsitletud 685 rahvusvahelist juhtumit, sealhulgas 78 Euroopas.

Gripiepideemia võiks näiteks halvimal juhul haarata veerandi maakera elanikest ehk 1,5 miljardit inimest.

Eesti tulevikule on kindlasti üheks kõige kurnavamaks probleemiks eelnimetet kontekstis kujunemas aidsitemaatika, mis juba lähematel aastatel nõuab riigilt märksa suuremaid ressursse. Ka resistantse tuberkuloosi teema on meil aktuaalne.

Epideemiariski mõju ei piirdu vaid konkreetse juhtumi ehk ohvritega, vaid globaalses meediamaailmas on lihtne tekkima ka paaniline ülereageerimine. Seejuures pole välistatud ka kunstlike mullide tekitamist suurte ravimifirmade huvides.

Kuid nii või teisiti, faktid räägivad kasvavatest ohtudest ning neid eirata oleks tõsine viga. Mulle tundub, et selles teemas võiks Eesti olla mõnevõrra aktiivsema profiiliga. Ka näiteks kodanikuühenduste kaudu rahvusvahelistes abiprogrammides.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
mh, on avaldet arvamust, et hullu lehma tõbi haibiti üles, millele loomalihaga seotud tegelased vastasid linnugripi promomisega.

Arvestades asjaolu, et ravimifirmadel on reklaamieelarved kopsakamad kui arendus, siis kunstlikud mullid on kõige tõenäolisemad. Tõenäosust kasvatab asjaolu ,et heaoluühiskondade ajakirjandusel on kitsaskohaks leida probleeme, mis täissöönud lugejaid ka erutaksid(kui üldse?)
23 august, 2007 13:46
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave