Epideemiad on kasvav julgeolekurisk
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) täna avaldatud aastaaruanne on üksjagu põnev ja vajalik lugemine, et mõista, millised potentsiaalsed nn pehmed ohud varitsevad meie julgeolekut ja heaolu.
Aruande koostajatele on peamiseks postulaadiks lihtne tõdemus, et kaasaegses globaalses ja tihedalt kokkusurutud maailmas on oht epideemiate levikuks suurem kui kunagi varem. 2006. aastal oli maailmas 2,1 miljardit lennureisijat, mis teeb mõistagi imelihtsaks epideemia leviku.
Alates 1970ndatest aastatest on välja arenenud 39 uut haigust ning ainuüksi viimase viie aastaga on WHO identifitseerinud enam kui 1100 epideemiajuhtumit, kaasaarvatud koolera ja linnugripp. Septembrist 2003 kuni septembrini 2006 on käsitletud 685 rahvusvahelist juhtumit, sealhulgas 78 Euroopas.
Gripiepideemia võiks näiteks halvimal juhul haarata veerandi maakera elanikest ehk 1,5 miljardit inimest.
Eesti tulevikule on kindlasti üheks kõige kurnavamaks probleemiks eelnimetet kontekstis kujunemas aidsitemaatika, mis juba lähematel aastatel nõuab riigilt märksa suuremaid ressursse. Ka resistantse tuberkuloosi teema on meil aktuaalne.
Epideemiariski mõju ei piirdu vaid konkreetse juhtumi ehk ohvritega, vaid globaalses meediamaailmas on lihtne tekkima ka paaniline ülereageerimine. Seejuures pole välistatud ka kunstlike mullide tekitamist suurte ravimifirmade huvides.
Kuid nii või teisiti, faktid räägivad kasvavatest ohtudest ning neid eirata oleks tõsine viga. Mulle tundub, et selles teemas võiks Eesti olla mõnevõrra aktiivsema profiiliga. Ka näiteks kodanikuühenduste kaudu rahvusvahelistes abiprogrammides.
Aruande koostajatele on peamiseks postulaadiks lihtne tõdemus, et kaasaegses globaalses ja tihedalt kokkusurutud maailmas on oht epideemiate levikuks suurem kui kunagi varem. 2006. aastal oli maailmas 2,1 miljardit lennureisijat, mis teeb mõistagi imelihtsaks epideemia leviku.
Alates 1970ndatest aastatest on välja arenenud 39 uut haigust ning ainuüksi viimase viie aastaga on WHO identifitseerinud enam kui 1100 epideemiajuhtumit, kaasaarvatud koolera ja linnugripp. Septembrist 2003 kuni septembrini 2006 on käsitletud 685 rahvusvahelist juhtumit, sealhulgas 78 Euroopas.
Gripiepideemia võiks näiteks halvimal juhul haarata veerandi maakera elanikest ehk 1,5 miljardit inimest.
Eesti tulevikule on kindlasti üheks kõige kurnavamaks probleemiks eelnimetet kontekstis kujunemas aidsitemaatika, mis juba lähematel aastatel nõuab riigilt märksa suuremaid ressursse. Ka resistantse tuberkuloosi teema on meil aktuaalne.
Epideemiariski mõju ei piirdu vaid konkreetse juhtumi ehk ohvritega, vaid globaalses meediamaailmas on lihtne tekkima ka paaniline ülereageerimine. Seejuures pole välistatud ka kunstlike mullide tekitamist suurte ravimifirmade huvides.
Kuid nii või teisiti, faktid räägivad kasvavatest ohtudest ning neid eirata oleks tõsine viga. Mulle tundub, et selles teemas võiks Eesti olla mõnevõrra aktiivsema profiiliga. Ka näiteks kodanikuühenduste kaudu rahvusvahelistes abiprogrammides.
Kommentaarid
Arvestades asjaolu, et ravimifirmadel on reklaamieelarved kopsakamad kui arendus, siis kunstlikud mullid on kõige tõenäolisemad. Tõenäosust kasvatab asjaolu ,et heaoluühiskondade ajakirjandusel on kitsaskohaks leida probleeme, mis täissöönud lugejaid ka erutaksid(kui üldse?)