Tormist ja globaalsest soojenemisest

Täna õhtul lubatakse jälle tormi ehk isegi orkaani. Kuigi hommikul sai Jõelähtmel isegi veel golfi mängida:), näib tõesti, et Atlandi tuulerusikas käib täna taaskord Eestist üle. Ja nii kõrget vett, nagu praegu siin Viimsi rannas näha võib, pole juba tükil ajal olnud.

Kuid mitte üksi tänasest ilmast ei taha ma siin kirjutada. Kas te pole tähele pannud, kui sageli me viimastel aegadel räägime tormidest ja ilmaviperustest, lumest mis taevas ning soojarekorditest? Üleilmne soojenemine näib olevat ilmselge kõigile. Kuid kui sageli oleme mõelnud või rääkinud sellest, mida see anomaalia (kui see ikkagi nii on) võib endaga kaasa tuua Eestile ja Euroopale näiteks 10 või 20 või 100 aasta pärast. Ka välis- ja julgeolekupoliitilises mõttes.

Üldiselt on levinud arusaam, et kliima soojenemine on sedavõrd aeglane protsess, et meie silmad suuri ja põhimõttelisi muutusi ei näe. Tegelikkus nähtavasti on veelgi segasem, kui üks tavainimese ettekujutus.

Niipalju, kui mul on võimalik olnud erinevate prognoosidega kokku puutuda, siis ühest seletust siin mõistagi ei ole. On neid, kes hoiatavad kiire ja kollapseeruva muutuse eest, on neid kes usuvad, et tegelikult midagi eriskummalist ei juhtugi - lihtsalt elame ühes ajutise soojenemise faasis.

Tänase tormi taustal osundan siinkohal ühele raportile, mis kirjutati 2003. aastal Pentagoni tellimusel ning käsitleb võimalikke julgeolekuriske Ühendriikide aga ka Euroopa julgeolekule juhuks, kui kliimamuutus peaks olema kollapseeruv. Selle kohaselt võib Golfi hoovuse pidurdumise tõttu juba aastaks 2020 kujuneda Põhja-Euroopast, sealhulgas Eestist, tänase Siberiga sarnase kliimaga piirkond, kust inimesed liiguvad lõuna poole paremat ja rahulikumat elu otsima...

Mõistagi tuleb seda dokumenti võtta, kui üht võimalikku stsenaariumit paljudest. Peamine, mida öelda tahan, on aga see, et meie välis- ja julgeolekupoliitilises diskursuses peaks kliimaküsimusel olema senisest hoopis olulisem koht.

Kommentaarid

Wikmanipoisilik džentelmen ütles …
Ei maksa ehk selle ilmaennustamisega üle pingutada. Ilm paratamatult muutub, tahame seda või ei. Mandrid liiguvad jne. Mõnekümne aasta järgi midagi ennustada, eriti veel tuhandete aastate ikkuste tsüklite puhul, pisut karm.
Selge on see, et rajuks peame valmis iga kell olema. Naftareostuseks ja tuuletempudeks. Iseasi, kas on vaja hakata tellima mingit raportit. Nagu Te ise ütlete, kajastavad need ainult ühte tulevikuversiooni. Kui palju võib neid kokku olla?
15 jaanuar, 2007 01:42
Marko Mihkelson ütles …
Loomulikult on ilmaennustamine sama tänamatu kui näiteks Venemaa võimalike arengute etteütlemine. Samas on selge, et üks riik (olgu ta kas või Ühendriikide mõõtu) ei suuda tuua murrangut kliimamõjutustesse. See on lihtsalt globaalne küsimus. Aga minu mõte kogu selle ilmajutu juures on ikkagi see, et me ei peaks siiski eirama seda teemat just välis- ja julgeolekupoliitilisest küljest. Kõlab ehk kohati ulmena, kuid parem karta kui hiljem kahetseda.
15 jaanuar, 2007 08:53
Anonüümne ütles …
Soovitan seda viidatud raportit lugeda! Käin siitkaudu seda linki võtmas kuna pole olnud aega kahe esimese korraga dokumenti läbi lugeda ja järjest huvitavamaks on seni läinud.
15 jaanuar, 2007 20:05
raiko ütles …
Mina igatahes jään isegi Siberi-taolise kliima puhul siia. Vahest korra või paar aastas käin kuskil soojemas kohas, aga Eesti on Eesti. Ainult sulejope tuleb osta:)
16 jaanuar, 2007 16:19
raiko ütles …
Ja Otepää on taas suusapäälinn. Asi selles, et vaadake islandlasi. Jah, soojaarved lähevad 2 korda kallimaks, aga siis on võibolla juba mingi muu energiaparadigma kasutuses. Mina muretsen tegelikult rohkem soojenemise tõttu. Mõelge mis parasiidid siia tulevad! Rästikust mulle praegu piisab. Malaariasääsed on tõeline nuhtlus.
16 jaanuar, 2007 16:52
Anonüümne ütles …
Vaatasin ära filmi "An Inconvenient Truth" (http://www.climatecrisis.net/)
Sisu oli hea aga minu jaoks midagi plahvatavalt uut ei välja ei tulnud. Soovitan soojalt.
18 jaanuar, 2007 02:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave