Lõppvaatus: energiaraport kiideti heaks

Eile õhtul, ligemale kolm tundi kestnud debattide järel kiitis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ülekaalukalt heaks minu koostatud raporti "Oht energiatarnete kasutamiseks poliitilise survevahendina". Enam kui seitse kuud kestnud töö selle tulemuse nimel kandis siis hääd vilja.

Kuigi veel kuu aega tagasi püüdsid Vene delegatsiooni liikmed Bakuus poliitikakomitee istungil raportit tagasi lükata, siis eile olid nii Konstantin Kossatshjov kui Leonid Slutski üldiselt positiivsed ning toetavad, kuigi hääletasid selle vastu. Raporti taha tulid nii sotsialistid, liberaalid kui mõistagi meie rahvapartei saadikud. Resolutsioon sai 81 poolt ja kõigest 14 vastuhäält.

Kel huvi täpsemalt lugeda ja vaadata, kuidas ja mis eile Strasbourgis täpsemalt juhtus, vaadake seda linki assamblee koduküljelt. Lisaks mitmetele meediakanalitele võtsid teema ülesse ka Venemaa tänased väljaanded nagu Kommersant ja Nezavissimaja Gazeta ning Kommersant-Vlast. Tänases Eesti Päevalehes kirjutasin aga raportiga seotud teemal "Venemaa tagasitulistav energiarelv".

Kommentaarid

Estonia in World Media (Rus) ütles …
tegelikult see lugu oli paljude vene meediakanalite hommikul mõnda aega esiküljel
24 jaanuar, 2007 16:31
Kajar ütles …
Kommersandis on ka tore artikkel, kus kirjutatakse, et kõnealune raport on Eesti vastus pronkssõduri küsimusele, et Eesti juba kardab, et gaas keeratakse kinni. http://www.kommersant.com/p734484/r_530/Estonia_Soviet_monuments_energy_security/

Et aga ega ENil ju mingeid erilisi vahendeid Venemaa survestamiseks ei ole? Gazpromi aseesimees muidu kirjutas Newsweekis, et nemad on väg apoliitilised http://www.msnbc.msn.com/id/16725523/site/newsweek/
24 jaanuar, 2007 17:53
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave