Saksamaa välispoliitikast tormist hoolimata

Üldiselt arvatakse, et kui räägid ilmast, siis pole sul millestki rääkida. Aga mõne päeva taguse jutu jätkuks ei saa kuidagi mainimata jätta, et just praegu siin Berliinis ja kogu Saksamaal on päris maru lahti. Orkaaniks Kyrill ristitud tuulemöll, mida peetakse siin suurimaks tormiks viimase nelja aasta jooksul, on jõudnud oma teel juba tappa vähemalt 13 inimest.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma siiski kirjutada. Eile ja täna oli mul koos kolleegide Tunne Kelami ja Juhan Partsiga hea võimalus kohtuda Berliinis nendega, kes paljuski määravad tänase Saksamaa ja vähemalt lähema poole aasta vältel ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika päevakorda.

Kohtumised Bundestagi väliskomisjoni liikmetega eesotsas selle esimehe Ruprecht Polenzi, CDU/CSU fraktsiooni aseesimehe Andreas Schockenhoffi kui ka liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika nõuniku Christoph Heusgeniga olid heaks võimaluseks saada detailne ülevaade Saksamaa välispoliitika hetkeseisust ning tulevikuhoiakutest.

Mõned kiired järeldused nendelt kohtumistelt: esiteks on Saksamaa kasutamas eesistumist Euroopa Liidus ja samaaegselt G8s oma rahvusvahelise mõjukuse kasvatamiseks. Päevakord on pikk ja tihe, kuid liidukantsler Angela Merkelil on head võimalused nii mitmeski küsimuses oma liidrivõimeid demonstreerida.

Teiseks tõdemuseks on Saksamaa poliitikakujundajate kasvav taju, et suuremaks eduks on vajalik Euroopa Liidu ühtne poliitika. Heaks näiteks on siin tõesti Merkeli äsjane seisukohavõtt Venemaa ja Valgevene vahelise energiasõja ajal, kui ta pani tõsise kahtluse alla Moskva usaldusväärsuse energiatarnijana. Berliinis ollakse hämmingus, miks ei võtnud Putin vaevaks kasvõi telefonigi teel hoiatada, et kraanid taaskord sulguvad.

Kolmandaks soovib Saksamaa Merkeli juhtimisel võtta Venemaa suunal jõulisemat ning selgemat Euroopa Liidu positsioone esindavat hoiakut. Loomulikult on dialoog tähtis, kuid samas ei soovi Saksamaa kalevi alla suruda ka väärtusküsimusi (vaba ajakirjanduse ja vabaühenduste teema näiteks). Merkeli järgmine kohtumine Putiniga on juba eeloleval pühapäeval Sotshis, mistõttu kohtumine Heusgeniga oli eriti huvitav.

Neljandaks tuleb silmas pidada, et Saksamaa suhtumine mitmetesse meile olulistesse küsimustesse seondub eeskätt globaalse jõududevahekorraga. Siit aga oluline lõppjäreldus: nii Eesti poliitikud kui diplomaadid peaksid võimalikult sagedasti eelnimetet suhtlustasandil toimima. See on keeruline, kuid vastasel juhul ei suuda me oma huve piisavalt hästi kaitsta.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave