Venemaa propagandasurve ei vähene

Lubasin varem, et kirjutan mõne sõnaga kohtumisest ENPA presidendi Rene van der Lindeni (pildil) ning Vene delegatsiooni juhi Konstantin Kossatšoviga. Van der Lindeni initsiatiivil saime kolmekesi kokku kolmapäeva õhtul. Meilt oli veel juures delegatsiooni sekretär Tanja Espe.

Teemaks oli Eesti-Vene suhete võimalik pingestumine seoses sõdurihaudade kaitse seaduse vastuvõtmisega Riigikogus. Vähemalt nii käsitles olukorda Kossatšov, kelle eestvedamisel oli Vene delegatsioon selleks hetkeks kogunud allkirju resolutsiooni "Neonatsistliku ideoloogia taassünni oht Eestis" algatamiseks.

Üle poole tunni kestnud kohtumine üllatusi ei toonud. Kuivõrd juba ette oli teada, et mõlema poole seisukohtadel peaaegu puuudub kokkupuutepind, siis läksime lahku peaaegu sama targalt kui olime kokku tulnud. Soovitasin lisaks kõigele jätta ajalugu ajaloolastele ning mitte kasutama seda kunstliku survevahendina, sest emotsioonide pinnalt ei sünni ühtegi head otsust.

Paraku puudub Vene poolel vähemalt praegu igasugune soov mõista probleemi sügavamalt. Pigem nähakse kujunenud olukorras võimalust Eestile koht kätte näidata. Samas pole välistatud, et vähemalt ENPA tasandil jääb teema siiski Riigikogu valimisteni tahaplaanile.

ENPA president van der Linden on tuntud kui erinevate huvide vahel laveeriv poliitik, kes ühest küljest austab Eesti seadusandluse suveräänsust, kuid näeb sõjahaudade seaduse rakendamises tõsist ohtu Eesti mainele Läänes. Samal päeval oli Euroopa Nõukogu peasekretär Terry Davis avaldanud hämmeldust Venemaa poliitikute teravate Eesti-vastaste seisukohavõttude üle.

Arvestades asjaolu, et suure tõenäosusega Venemaa propagandasurve Eestile kasvab veelgi ning Läänes võidakse kohati seda isegi uskuda, siis tuleb valitsusel küll päris kiirelt mõelda, kuidas riigi rahvuslike huvide vastast suurkampaaniat eemale tõrjuda ning liitlasi enda kõrval hoida.

Jätsin omalt poolt van der Lindenile mälestuseks Max Jakobsoni komisjoni materjalide kogumiku, mille läinud aasta novembris olin kinkinud ka Kossatšovile. Kui miskit muud, siis ei saa ei üks ega teine väita, et nad ei tea meie käsitlust oma rasketest kannatuste aastates.

Muide, pole välistatud, et van der Lindeni järel saab tuleva aasta jaanuaris ENPA uueks presidendiks Euroopa Demokraatide grupi esimees, Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov.

Kommentaarid

Kajar ütles …
See on üks täitsa keeruline küsimus, sest välismaailmale on seda sõdurilugu väga väga keeruline arusaadavalt esitada. Kui lugeda näiteks seda NYT lugu http://www.nytimes.com/2007/01/25/world/europe/25tallinn.html?_r=1&oref=slogin

siis jääbki mulje, et peamiselt on eestlased vastikud. Ja samas on selge, et enne valimisi läheb andmine sel teemal ainult tulisemaks.

Meenub, et KERA ühislepingus olnud punkt sõdurit valimisteemana mitte käsitleda tundus mulle tookord ainsa asjaliku mõttena seal.
26 jaanuar, 2007 14:03
Anonüümne ütles …
Issand Jumal! Margelov saab ENPA presidendiks! Mis huvataval ajal me elame: Margelov - ENPA president, Kazakhstan - OSCE eesistuja...

Siin Venemaal meid keegi ei kuula, meie argumendid ei huvita mitte kedagi. Isegi mina olen fashist:))
Loodan, et Euroopas meil on rohkem voimalusi teatada oma seisukohta pronkssoduri juhus. Joudu!
26 jaanuar, 2007 16:22
KT ütles …
eks ta õige ole, et ega bilateraalselt meil suurt ei õnnestugi ära teha antud küsimuses - seisukohad on selleks liiga erinevad. üks väheseid asju, mida me aga saame ära teha, on anda kolmandatele osapooltele (olgu selleks ENPA, USA või kasvõi Myanmar) teada oma seisukoht. selleks sulle jõudu, Marko!
27 jaanuar, 2007 14:21
Marko Mihkelson ütles …
Kôigile korraga: väga head tähelepanekud kôigilt. Eks nii see ongi, et üldkuvandis on väga raske eeldada sôprade jäägitut ja automaatset toetust. Selle nimel tuleb meil siiski päris palju vaeva näha. Paraku ma ei näe, et see tegevus meil kuigi sihipärane on. Aga eks kuni 4.märtsini on ka teatud paus tekkimas. Kôigil ju eskätt peas iseenese säilitusinstinkt.
28 jaanuar, 2007 21:24
Anonüümne ütles …
Tõsi on see, et vähemalt lihtrahva positsioonilt vaadates tundub Eesti stoiline mittemidagitegemiseütlemise poliitika masendav. Ma`i viitsi enam kuulata õõnsat retoorikat a`la meil läheb kõik hästi (varsti oleme rikkad, lausa kõige rikkamad) või et, pronkssõdur tuleb maha võtta, tuleb maha võtta, tuleb maha võtta jne, jne. Tuuma juurde härrased tuuma juurde! Miks peab selgitusi lugema vaid poliitikute, pealegi opositsioonipoliitiku seekord, blogidest!
Kas sellist Eestit me tahtsimegi!
28 jaanuar, 2007 22:21
Anonüümne ütles …
to: pikknägu

kui ta selline on, siis ka sellist tahtsime ... demokratia, ponimajesh:) KT
29 jaanuar, 2007 21:47
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave