Ja nii nad tapsidki ... Jabloko

Uudis sellest, kuidas Peterburi linna valimiskomisjon kõrvaldas läbinähtava jõuga liberaalse erakonna Jabloko nimekirja lähenevatelt kohalikelt valimistelt, on veelkordseks (kui mitmendat korda?) kinnituseks sellest, millises suunas liigub Venemaa.

Kuivõrd märtsikuised valimised Venemaa erinevates regioonides võivad luua teatava eelhoiaku detsembris asetleidvateks Riigiduuma valimisteks ning sellele järgevateks presidendivalimisteks, siis Kremli poliittehnoloogid on võtnud nõuks tagada nii Ühtsele Venemaale kui teistele keskvõimu kontrolli all olevatele poliitilistele jõududele "vajalik hea tulemus".

Riigiduuma eelmistel valimistel 2003. aastal parlamendist napilt välja jäänud Jabloko on viimastel aastatel võidelnud ellujäämise eest. See aga ei näi kuidagi meeldivat Kremlile, sest niipea, kui Jabloko võiks valimistel võtta hea tulemuse ning varjutada keskvõimu lemmikuid, leitakse tehniline põhjus Jabloko valimistelt kõrvaldamiseks. Nii juhtus see mõnda aega tagasi Karjalas, kui Jablokole ennustati Ühtsele Venemaale võrdväärset tulemust. Samuti kõrvaldati Jabloko Dagestani valimistelt ning liiguvad jutud, et sama võib juhtuda Moskva oblasti duuma valimistel.

Samas on selge, et suures pildis on nii Jabloko kui ka konservatiivne Paremjõudude Liit (SPS) juba ammu tasalülitatud ega suuda pakkuda Venemaa kontekstis mingit konkurentsi. Kahju. Ka Mihhail Kasjanovi juhitud liikumine ei näi haaravat seda ootust, mis valitseb Vene ühiskonnas. Pealegi, kui kogu valimisprotseduur, nagu näeme Jabloko puhul Peterburis, on sedavõrd läbinähtavalt võimude kontrolli all.

Ootan ka huviga, mida arvavad asjast Jabloko kaks sõsarparteid Eestis. Teatavasti on Jabloko tihedalt seotud Euroopa liberaalide parteiperega, kuhu Eestist on vastu võetud nii Reformierakond kui ka Keskerakond. Viimase seisund on eriti vastuoluline. Keskerakond, kes oma rahvusvahelise kuuluvuse järgi peaks seisma kõigiti Jabloko selja taga ning olema mures liberaalsete vaadete jõulise allasurumise pärast Venemaal, on oma koostööleppe kaudu aga seotud Ühtse Venemaaga, poliitilise jõuga, kelle ilmsetes huvides on liberaalse konkurendi tasalülitamine.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
MArko,

Loen su blogi suure huviga, sest endal ei ole aega ja kogemust välispoliitilisi uudiseid läbi seedida. Ma ühinen sinu murega, et Venemaa kaugeneb läänelikust demokraatiamudelist ning Eestis on "eesti mehed", kes seda teadlikult(miks küll!?) või ebateadlikult(lihtsalt rumalad!?) toetavad.
Globaalses mõttes tuleks minu meelest hakata vaatama mitte ainult Venemaa, vaid ka Aasia (Hiina) arengusuundi, mis ka ei süvenda usku maailma saabuvasse rahumeelsesse arengusse.
Jõudu sulle!
Marko Mihkelson ütles …
Agris: tänud, täiesti nõus viitega Aasiale (Hiina). Nagu siingi blogis varem kirjutasin, olen väliskomisjonis ja ka ühes EPL arvamusloos rõhutanud meie Hiina poliitika suurema läbimõtlemise/teadvustamise vajadust. Lisaks siis veel muidugi arengud Lähis-Idas ja Iraani kasvu mõju piirkonnale ning maailmale. Aga jah, nagu näed, Eesti tegeleb peaasjalikult praegu aga vaid ühe puuslikuga Tõnismäel:(
Priit ütles …
Pronkssõduri mure on tõesti väga suure tähelepanu osaliseks saanud, kuid seda probleemi ei tohiks alahinnata. NYT artikkel ja ka sinu blogist võib välja lugeda, et lääne riigid ei mõista (hetkel) Eesti seisukohti. Arvan, et praeguseks peaksime suuname oma diplomaatilised oskused just selgitamaks kolmandatele osapooltele meie olukorda, sest muidu oleme varsti ühes potis koos teiste Ida-Euroopa riikidega, kus Lääne silmis valitsevad tagurlikud jõud (Poola, Ungari..)

P.S. Vabandust, et artikli teemast pisut kõrvale kaldusin.
Marko Mihkelson ütles …
Priidule: väga õige tähelepanek. Seepärast ma ka viitasin varem Davosi foorumile näiteks, kus meid polnud. Kuna poliitilise otsustamise kõrgtasemele on Eesti ligipääs Euroopas piiratud (puhtalt väikeriigi paratamatu probleem), siis tuleb tõepoolest kasutada kõiki vahendeid oma sõnumi selgitamiseks.
Anonüümne ütles …
aga Marko, kuidas sa hindad, kuivõrd on too puuslik sisepoliitiline, kuivõrd välispoliitiline "case". oleks kena, kui sa hindaks seda protsentuaalselt.

et sul see lihtsam oleks, pakun omapoolselt:
- meil endil nähakse seda 85% sisepoliitilisena
- väljastpoolt vaadatuna (kui summeerida nii VF kui teiste vaatenurk) vast nii 50-50

kuidas kommenteerid?

KT (vabandust, google sõi mu identiteedi "ära", seetõttu kommin anonüümina)
Marko Mihkelson ütles …
KT: ma arvan, et sinu lähenemine on päris tõelähedane. Meil tõesti ei suudeta kahjuks aduda selle teema välispoliitilist mõõdet. Ütlesin juba mõnda aega varem, et puusliku toomine valimiskampaaniasse on lühinägelik samm. Emotsioone kütab, kuid lahendusi ei pruugi pakkuda.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA