Venemaa pakub "rahupoliitikat"

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tänane programmiline artikkel nädalalehes Moskovskie Novosti on huvitav lugemine. Eriti kui osata ridade vahelt terad üles leida. Ei kinnita, et suutsin kõik välja sõeluda, kuid siiski.

Minu arvates on tegemist „heas” nõukogude vaimus kirjutatud tekstiga, mille peamiseks mõtteks on vastandumine Ameerika Ühendriikidele ning laiemalt Läänele tervikuna. Lavrovi meelest on Venemaa esiletõus vältimatu, sest reaalpoliitilised valikud sunnivad seni ideoloogiale või väärtustele toetanud läänemaailma oma seisukohti muutma.

Lavrov ironiseerib Euroopa Liidu ja NATO laienemise üle, pidades seda poliitiliseks ning ajalukku suunatuks. Tema meelest külma sõja kuvand blokimaailmast on oma aja ära elanud ning uut maailmakorda hakkavad määrama riikide pragmaatilised huvid.

Venemaa endise luureülema, välis- ja peaministri Jevgeni Primakovi tubli õpilasena jätkab Lavrov multipolaarse maailma idee arendamist, rõhutades, et Venemaast kujuneb pöördumatult multitsivilisatsiooniline (ehk euroasiaatlik) ning suveräänne jõukeskus.

Venemaa rõhutab, et ilma temata pole lootust edu saavutamiseks Lähis-Idas Iraaniga või Kaug-Idas Põhja-Koreaga. Samal ajal mängib Moskva avalikult kahel suunal. Ühest küljest müüakse relvi Iraanile ja Süüriale, teisalt aga hurjutatakse läänemaailma püüdlustes Iraagis ja Afganistanis stabiilse ning partnerlusele suunatud valitsemiskorra järele.

Otsati pole Lavrovi unistused päris alusetud. Äsja Saksamaalt naasnuna võin arvata, et Euroopa suurvõimud näevad Venemaas kahtlemata olulist mõjutajat küsimustes, mis võivad tõsiselt nihestada globaalseid arenguid. Sellele baseerub ka Moskva arrogants ning usk, et väärtuspõhine välispoliitika on relikt. Miks rääkida inimõigustest või ajakirjandusvabadusest, kui võib rääkida naftast ja gaasist ja tuumarelvadest, arvab Moskva.

Kuid õnneks pole seis siiski pöördumatu. Kuigi Venemaa naudib hetkeseisu ning loodab selle igikestvust, on ilmsed kaks probleemi: esiteks ei saa praegune võimusüsteem olla pikaajaliselt jätkusuutlik. Teisalt sunnib Venemaa enda käitumine Euroopat ühtsema välispoliitika suunas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
"Miks rääkida inimõigustest või ajakirjandusvabadusest, kui võib rääkida naftast ja gaasist ja tuumarelvadest, arvab Moskva."

Kui on vaja rääkida naftast ja gaasist ja tuumarelvadest, siis ei saa rääkida inimõigustest või ajakirjandusvabadusest, nii arvab tegutseb Lääs.
20 jaanuar, 2007 10:42
Marko Mihkelson ütles …
Suurvennale: päris üks-ühene taandamine see siiski pole.Venemaa on eriti viimasel paaril aastal andnud piisavalt põhjust selleks, et Lääne ilmselged illusioonid hajuksid. Samas on Lääs jätkuvalt lõhkise küna ees: mida teha Venemaaga, kiirelt suureneva väärtuslõhega ning sellest tulenevate ohtudega võimalikele tulevikustsenaariumitele?
20 jaanuar, 2007 11:01
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave