Isamaa ja Res Publica Liidu välispoliitika

Täna Sakus toimunud Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kiitis heaks valitsemisprogrammi. Minu vastutada oli selles programmitöös välispoliitika osa, mistõttu luban endale ka selle täisteksti edasiandmise siin blogis.

IRL välispoliitika alused

Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse.

Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. Meie eesmärgiks on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntus, seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Selleks:

1. Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest, mille osaks on riigi ja kodanike julgeoleku tagamine, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamine maailmas ning globaalses konkurentsis meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomine.

2. Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev välis- ja julgeolekupoliitika. Eesti poliitika peab olema selle saavutamisele suunatud.

3. Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks, toetades ideed Transatlantilise Partnerlusleppe sõlmimiseks.

4. Toetame Balti riikide koostöö tugevdamist ja tähtsustame regionaalset koostööd Balti riike ja Põhjamaid ühendavas Baltoskandias, millel on kõik eeldused kujuneda maailma majanduse ja innovatsiooni oluliseks tõmbekeskuseks. Tahame Eestist, kes asub nii Balti riikide hulgas kui Põhjalas, kujundada selle koostöö aktiivne eestvedaja. Lisaks on Balti riikidel nii Baltoskandias kui ka Euroopas arvukalt ühiseid huvisid.

5. Ajame kindlat poliitikat Venemaa suunal, mis on ainsaks eelduseks Eesti-Vene suhete väljatoomiseks pidevast madalseisust. Teotame konkreetseid ja praktilisi algatusi Eesti-Vene suhete arendamiseks. Hoolitseme Venemaal asuva konsulaarvõrgu tugevdamise eest, lahendamaks viisade väljaandmisel kaasnevaid probleeme.

6. Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust maailma eri regioonides, eeskätt Lähis-Ida, Kagu-Aasia ning Aafrika suunal. Loome uusi ja tugevdame seniseid saatkondi, töötame Hiina, India, Jaapani ja araabiamaailma parema tundmaõppimise nimel keeleõppe, kohapealse stazheerimise ja ekspertiisi kasvatamise kaudu.

7. Tagame, et Eesti pööraks jätkuvalt erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele vastavasisulisi uuendusi teostavates riikides, nagu näiteks Georgias, Ukrainas ja Moldovas.

8. Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitseks maailmas aktiivselt demokraatlikke väärtusi, juhiks tähelepanu inimõiguste rikkumisele ning toetaks demokraatlikke liikumisi maailma eri osades.

9. Tegutseme aktiivselt kommunismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel, aidates kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele, toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist. Abistame Eesti kodanikke kahjunõuete esitamisel Venemaa ja Venemaa ettevõtete vastu saamaks kompensatsiooni sunnitöö tegemise eest Nõukogude okupatsiooni tingimustes.

10. Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks maailma olulisemates keskustes.

11. Rakendame Eesti välisteenistusi senisest suuremal määral välisriikides tegutsevate Eesti ettevõtluse toetamiseks, Eesti majandusliku aktiivsuse suurendamiseks. Toetame Eestist väljaspool asuvaid Eesti kogukondi nende jätkusuutlikkuse tagamiseks eestikeelse mitmekesise hariduse saamisel, samuti toetame hõimurahvaste püüdlusi.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kas USA partnerlus tähendab mõtlematut kaasajooksmist? Milline roll on EL ühisel välispoliitikal?
Kuidas vältida et eesti sõdur Bushi järgmise muinasjutu ajel sõtta satuks?
Marko Mihkelson ütles …
Mõistagi on Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile (pealegi veel väikesele piiririigile) oluline nii toimiv ühtsusele pürgiv välis- ja julgeolekupoliitika (programmis punkt 2) aga ka samas karisid vältiv üleatlandiline koostöö (meil punkt 3). Järelejooksmise aeg on tõesti möödas. Viis kuidas võeti meil (Reformi ja Keski koalitsioon) vastu otsus osaleda koalitsioonijõudude koosseisus Iraagis pole helgem hetk. Samas peaks koostööd ning suhteid USAga käsitlema palju laiemas kontekstis, kui vaid Iraagi teema või president Bushi ebaõnnestunud otsused.
Arvo ütles …
Hr Mihkelson, kas võiksite välja tuua kui palju ja mille poolest erineb IRL välispoliitiline platvorm reformierakonna vastavast dokumendist?
Marko Mihkelson ütles …
IRL programm on tunduvalt laiem ja põhjalikum vaade Eesti välispoliitikale, kui seda pakub nt Reformierakond. Näiteid võib tuua mitmeid. Esiteks me ei suuda saavutada edu oma vahetute rahvuslike huvide kaitsmisel (omaenese julgeolekust kuni toetuseni Georgiale ja Ukrainale), kui me ei süvene tõsiselt nendesse teemadesse ja probleemidesse, mis on samuti olulised Euroopale tervikuna ja partneritele eraldi (siin osundus IRL programmi 6. punktile). Raske oleks ette kujutada Eesti edukat eesistumist EL juhina 2018, kui me pole võimelised esitama usaldusväärset nägemust Lähis-Idas ja kaugemal toimuvast. See puntk eeldab juba iseensest väga põhimõttelist meelemuutust, mis on paratamatu. Teiseks on kindlasti oluline tajuda, et ilma pideva tööta oma mineviku tutvustamisel (eriti II maailmasõja kontekst) võime anda lihtsat propagandaedu meie idanaabrile. Me ju tahame olla usaldusväärsed partnerid ELis! (punkt 9.). Kolmandaks ja mitte vähe oluliseks küsimuseks on välispoliitilise ekspertiisi ja analüüsi arendamine, olgu see ministeeriumis, ajutrustide toetamise või avalik-õigusliku ringhäälingu rahvusvahelise haarde suurendamise kaudu (punkt 10). Need vaid mõned viited Arvole.
Priit ütles …
Meeldiv lugeda kümnendat punkti kuna välispoliitilist diskussiooni tuleks Eestis tugevalt tagant utsitada. Presidendi mainitud Medijaineni raamat on ilmekas näide, et I Eesti Vabariigis pöörati märksa rohkem tähelepanu rahvusvahelistele sündmustele (muidugi eks olid siis ka ajad teised). Milliseks kujuneb toetus ajutrustidele (eelistan ise sõna mõttekoda)? Ainult rahaline? Pisut võhiklik küsimus lisaks, milliseid potentsiaalseid mõttekodasid Te silmas peate (peale Eesti Välispoliiitka Instituudi)?
Arvo ütles …
Tänan kiire vastuse eest.

Sirvisin ka uuesti Reformi programmi (http://www.reform.ee/?q=/ee/valimised/poliitikad/valispoliitika) läbi.
Reformierakond räägib, erinevalt IRL'ist, oma teesides ÜRO-st, mille toimimise parendamise vastu peaks huvi tundma iga väikeriik maailmas. Samuti nimetatakse Hiinat ja Indiat, mis erinevalt Aafrika riikidest on tõusvad "tähed" (majanduslikud ja ka sõjalised suurjõud) lähimatel kümnenditel.
Kuid ka teie kommentaaris kirja pandud kolm punkti on olulised, loomulikult. Just keskmise eestimaalase teadlikkuse tõstmine maailmast meie ümber on ilmselt see võti, mis vähendab Eestis ksenofoobiat ja suurendab tolerantsust.
Samuti ei tee paha suurema hulga pädevate diplomaatide olemasolu.
Samas jõuame laiema välispoliitilise haarde taotlemisel ikkagi tagasi Aafrikasse, kuna EL-i Vahemere-äärsed riigid on püsti hädast Mustalt mandrilt saabuvate paadipõgenikega...

Siinkohal saab mugavalt jälle viidata kevadsuvisele uuringule "Kas uutel on mõju" (http://www.oef.org.ee/_news/et/uudised/_archive/2006-06-02_111314/), mille üheks järelduseks oli samuti, et EL-10 peaks suurendama välispoliitilisteteemade hulka, kus nad kaasa räägivad. Laiem haare on olulisem selleks, et saada EL-15 tähelepanu teemadele, mis uusi liikmesriike ehk rohkem "erutavad" (Venemaa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia arengud, Moldova, Ukraina, Valgevene jne).

Ühesõnaga, öise unise kommentaari lõpetab tõdemus, et tänases maailmas on kõik kõigega seotud ja diplomaatidele võib vaid edu soovida selle supi helpimisel.
Marko Mihkelson ütles …
Priidule vastuseks, et ega meil tõesti nende ajutrustidega praegu kiita pole. Kõik alles algusjärgus. Parimaks ehk värskelt loodud Rahvusvaheliste Kaitseuuringute keskus, kuid sealgi on veel palju teha saamaks autoriteetseks uurimiskeskuseks. Kuid vähemalt algus olemas. Ise olen algatanud väliskomisjonis uurimiste ja analüüside tellimise (Venemaa, energiajulgeolek, Hiina, Balti koostöö on teemad, mille kohta on uurimusi kirjutet kahel viimasel aastal). Toetus on olnud sõltuvalt projektist 20 000 kuni 90 000 krooni. Pole küll väga palju, kuid kui riik ise huvi ega tuge ei paku, siis ka ajutrustid ei saa eksisteerida. Seda kinnitab ilmekalt Põhjamaade eeskuju. Ka kuulus SIPRI Rootsis saab 85 protsenti oma eelarvest riigilt.
Marko Mihkelson ütles …
Arvole vastuseks, et ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid olid ja on kahtlemata olulised väikeriikide kindlustunde suurendamisel. Paraku siiski arvan, et üksnes ÜROle loota on sinisilmne. Piisab kui vaadata, mis toimub näiteks Darfuris. Aga see mõistagi ei tähenda, et me ei peaks taotlema aktiivsemat osalust (sh kandideerimine julgeolekunõukogu roteeruvaks liikmeks).
Anonüümne ütles …
asjalik programm tundub!

Aga balti koostöö tihendamisel peaks midagi tegema/muutma minu arust suht mõttetu Balti assambleega. Balti hääl võiks ikka koos kuidagi tugevamalt kajada. Ehk annab selleks natuke lootust ka Ilvese presidendiaeg.

PS! teie, ma eeldan, kirjutate ikka ise oma blogi?:)
Marko Mihkelson ütles …
Jah, loomulikult kirjutan blogi ise. Eks varasem ajakirjanikuks olemine on natuke kirjutamisoskusele kaasa aidanud:)Mis puudutab Balti koostööd, siis see on sama oluline kui on koostöö Põhjala riikidega. Balti Assamblee on selgelt ajas kinni ning vajab kaasaegsemat lähenemist. Paljuski sõltub see inertsist, mis eriti meie Leedu ja ka Läti kolleegidel veel on. Aga eks aeg toob muutusi, selles pole kahtlust.
Anonüümne ütles …
Balti Assamblee võimalikud uuendused või kaasaegne lähenemine võiks siis olla milline?
Anonüümne ütles …
Laialisaatmine :)
Marko Mihkelson ütles …
To Anonynmous: Balti assambleest. Laialisaatmine või Eesti väljaastumine on pisut liiga kanged otsused. Taoliste institutsioonidega on alati nii, et lihtne luua ja hiljem kivina kaelas. Siiski valitsuse suhteliselt hästi toimiv koostöö annab lootust, et ka parlamendid suudavad paindlikumalt ja kaasaegsemalt läheneda. Lõime paar aastat tagasi Põhjala ja Balti riikide väliskomisjonide esimeeste mitteformaalse koostöö. Selle edukus veenab, et Balti assamblee peaks liikuma tihedama läbikäimise suunas Põhjala riikidega. Muidugi Põhjamaade Nõukogu on umnbes samas hallis seisus kui BA, kuid ajad muutuvad. Eesti võiks siin olla initsiatiivikam (nagu pakume IRL programmis).
Anonüümne ütles …
Kui oluline on teie arvates Eesti nii moraalne kui praktiline toetus meist nõrgematele (Gruusia, Ukraina, Balkan jne)? Kas peaks neid abisajaid riike kuidagi ritta seadma: "ennekõike teile, kui üle jääb, siis teile"? Kas üldse peaks teiste asjadesse sorkima minema? Miks? Millistel tingimustel? Mida me selle eest vastu saame / peaksime saama?
Marko Mihkelson ütles …
Liisale: need on head küsimused, millele lühidalt polegi kõige lihtsam vastata. Püüan sedasi: ühtegi riiki ei saa aidata, kui see riik ja rahvas seda ise ei soovi. Vastasel juhul on tegemist millegi muuga, millegi sellisega, mida Eesti tundis omal nahal eelmise sajandi teisel poolel. Georgia/Gruusia, Ukraina ja Moldova, ka Afganistan, kes on meie abiprogrammide esireas, on kõik avaldanud soovi ja tahet meie abi järele. Meie kogemus reformidest ning võimalus oma ressursside piires muud toetust anda on nendele väga oodatud. Muidugi ei suuda Eesti üksi palju, kuid meie huvides on kindlasti, et nii meie vahetus läheduses kui kaugemalgi oleksid vabad, stabiilsed ning avatud ühiskonnad, kes ei kujuta kõigepealt iseendile ega naabritele ohtu. Seega, abiandmine pole leivapoes käimine...

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA