Viisavabadus ei tohiks muutuda poliitiliseks


Täna Brüsselis kogunevad Euroopa Liidu 27 liikmesmaa välisministrid räägivad ühe teema all ka suhetest Venemaaga. Mai lõpus Rostovis toimuva EL-Venemaa tippkohtumise ettevalmistamisel on üheks päevakorrapunktiks viisadialoogi süvendamine, mille tegelikuks sisuks on viisavaba liikumiseni jõudmine.

Ministritel on viisadialoogi süvendamise edasiste sammude osas erinevad arvamused. Suuresti jaguneb Euroopa Liit täna kaheks leeriks. Ühed arvavad, et Venemaaga võiks paika panna täpsema teekaardi, tehes sellest protsessist teatud mõttes poliitilise küsimuse. Kui tegevus muutub kuupäevaga tähistatuks, siis pole välistatud, et nii mõnesgi puhtalt tehnilises, kuid samas olulises küsimuses võidakse vaadata läbi sõrmede.

Eesti kuulub nende riikide hulka, kes tahavad selles küsimuses eeskätt sisulist ja konkreetsetele tegevustele suunatud koostööd. Võrdsetel ning reeglitest kinnipeetud alustel toimiv viisavaba liikumine Venemaaga oleks kindlasti ka meie huvides. Samas ei tohi Euroopa Liit teha asjatuid taganemisi juba üldtuntud standarditest.

Mäletame ju hästi, kui palju erinevaid samme pidi astuma Eesti enne, kui meid hakati lubama Euroopa laienevasse viisavabasse tsooni. Liitumine Schengeni alaga sündis aga hoopis mitu aastat pärast meie tegelikku ühinemist Euroopa Liiduga. Nende tegevuste sisuks olid nii õigussüsteemi, passikontrolli kui tehnilise piirikontrolli ühtlustamine vastavalt Euroopa Liidu standarditele.

Viisadialoog Venemaaga peaks sisaldama eeskätt just nende põhimõtete elluviimist. See aga tähendab terve hulga küsimuste eelnevat lahendamist Venemaa poolt: alates siseriikliku passisüsteemi reformist kuni näiteks piirijärjekordade reaalse lahendamiseni (foto: Tanel Mazur).

Venemaa on survestanud Euroopa Liitu kiiremate sammude astumisele seoses viisavaba liikumisega. See on Venemaale suhetes Brüsseliga üleüldse kõige tähtsam küsimus. Seejuures püüab Moskva muuta seda poliitilise tahte avalduseks, jättes sellega varju tehniliste ja õiguslike nõuete täitmise.

Venemaaga viisadialoogi arendamisel on samuti väga oluline, et sarnase küsimuse käsitlemine idapartnerluse riikidega ei satuks löögi alla. See tähendab, et kõigile kehtiksid võrdsed nõuded ja tingimused. Oleks ju eriti tobe, kui näiteks Lõuna-Osseetias või Abhaasias elavad Vene passide omanikud saaksid Euroopa Liitu rohelise tule, samas aga jääksid grusiinid pika ninaga.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
http://www.epl.ee/artikkel/576444

...Marko ja Päevalehe kirjutise pinnalt tekkiv küsimus: mida teeb praegune valitsus, et kindlustada Eestile kui piiririigile ning suure vene vähemusega riigile tagatised viisavabaduse puhul - ühesõnaga turvalisus? Kas valitsuse (sh. valitsusparteid Riigikogus eesotsas EL-i asjade komisjoni, selle esimehega) tegevus on piisavalt otsustav?
Tõnis Bleive
10 mai, 2010 18:37
Anonüümne ütles …
"...'suure äratundmise' ootusärevus. Esimest korda ajaloos marsivad Punasel väljakul koos vene sõduritega USA, Briti, Prantsuse, sõdurid-sõjaväeorkestrid. Siis võitjad. Kõik riigid on esindatud riigijuhtide tasandil (Leedu väljaarvatud). Kas sellises olukorras võiks olla välistatud suur äratundmisrõõm, et me olime ju liitlased, me olime ju sõbrad! Koos oleme tugevad, mida tihedamalt oleksime integreerunud, seda tugevamad oleksime! Hiina, islam, ... , no mõtleks! Mina mõtlen, et varem või hiljem, taoline „ootamatu“ äratundmine tuleb. Pigem varem, võib-olla juba üsna varsti."

...
2. mail 2010
10 mai, 2010 18:44
Anonüümne ütles …
aitäh valitsusele selle eest:http://rus.delfi.ee/daily/estonia/foto-ansambl-vdv-golubye-berety-dal-koncert-v-kohtla-yarve.d?id=30974497&l=fplead
11 mai, 2010 12:41
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave