Viisavabadus ei tohiks muutuda poliitiliseks


Täna Brüsselis kogunevad Euroopa Liidu 27 liikmesmaa välisministrid räägivad ühe teema all ka suhetest Venemaaga. Mai lõpus Rostovis toimuva EL-Venemaa tippkohtumise ettevalmistamisel on üheks päevakorrapunktiks viisadialoogi süvendamine, mille tegelikuks sisuks on viisavaba liikumiseni jõudmine.

Ministritel on viisadialoogi süvendamise edasiste sammude osas erinevad arvamused. Suuresti jaguneb Euroopa Liit täna kaheks leeriks. Ühed arvavad, et Venemaaga võiks paika panna täpsema teekaardi, tehes sellest protsessist teatud mõttes poliitilise küsimuse. Kui tegevus muutub kuupäevaga tähistatuks, siis pole välistatud, et nii mõnesgi puhtalt tehnilises, kuid samas olulises küsimuses võidakse vaadata läbi sõrmede.

Eesti kuulub nende riikide hulka, kes tahavad selles küsimuses eeskätt sisulist ja konkreetsetele tegevustele suunatud koostööd. Võrdsetel ning reeglitest kinnipeetud alustel toimiv viisavaba liikumine Venemaaga oleks kindlasti ka meie huvides. Samas ei tohi Euroopa Liit teha asjatuid taganemisi juba üldtuntud standarditest.

Mäletame ju hästi, kui palju erinevaid samme pidi astuma Eesti enne, kui meid hakati lubama Euroopa laienevasse viisavabasse tsooni. Liitumine Schengeni alaga sündis aga hoopis mitu aastat pärast meie tegelikku ühinemist Euroopa Liiduga. Nende tegevuste sisuks olid nii õigussüsteemi, passikontrolli kui tehnilise piirikontrolli ühtlustamine vastavalt Euroopa Liidu standarditele.

Viisadialoog Venemaaga peaks sisaldama eeskätt just nende põhimõtete elluviimist. See aga tähendab terve hulga küsimuste eelnevat lahendamist Venemaa poolt: alates siseriikliku passisüsteemi reformist kuni näiteks piirijärjekordade reaalse lahendamiseni (foto: Tanel Mazur).

Venemaa on survestanud Euroopa Liitu kiiremate sammude astumisele seoses viisavaba liikumisega. See on Venemaale suhetes Brüsseliga üleüldse kõige tähtsam küsimus. Seejuures püüab Moskva muuta seda poliitilise tahte avalduseks, jättes sellega varju tehniliste ja õiguslike nõuete täitmise.

Venemaaga viisadialoogi arendamisel on samuti väga oluline, et sarnase küsimuse käsitlemine idapartnerluse riikidega ei satuks löögi alla. See tähendab, et kõigile kehtiksid võrdsed nõuded ja tingimused. Oleks ju eriti tobe, kui näiteks Lõuna-Osseetias või Abhaasias elavad Vene passide omanikud saaksid Euroopa Liitu rohelise tule, samas aga jääksid grusiinid pika ninaga.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
http://www.epl.ee/artikkel/576444

...Marko ja Päevalehe kirjutise pinnalt tekkiv küsimus: mida teeb praegune valitsus, et kindlustada Eestile kui piiririigile ning suure vene vähemusega riigile tagatised viisavabaduse puhul - ühesõnaga turvalisus? Kas valitsuse (sh. valitsusparteid Riigikogus eesotsas EL-i asjade komisjoni, selle esimehega) tegevus on piisavalt otsustav?
Tõnis Bleive
Anonüümne ütles …
"...'suure äratundmise' ootusärevus. Esimest korda ajaloos marsivad Punasel väljakul koos vene sõduritega USA, Briti, Prantsuse, sõdurid-sõjaväeorkestrid. Siis võitjad. Kõik riigid on esindatud riigijuhtide tasandil (Leedu väljaarvatud). Kas sellises olukorras võiks olla välistatud suur äratundmisrõõm, et me olime ju liitlased, me olime ju sõbrad! Koos oleme tugevad, mida tihedamalt oleksime integreerunud, seda tugevamad oleksime! Hiina, islam, ... , no mõtleks! Mina mõtlen, et varem või hiljem, taoline „ootamatu“ äratundmine tuleb. Pigem varem, võib-olla juba üsna varsti."

...
2. mail 2010
Anonüümne ütles …
aitäh valitsusele selle eest:http://rus.delfi.ee/daily/estonia/foto-ansambl-vdv-golubye-berety-dal-koncert-v-kohtla-yarve.d?id=30974497&l=fplead

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?