Vene tippajaloolased tulevad Tallinna


Venemaa tuntud ajakirjanik Julia Latõnina tegi oma autorisaates 8. mail raadiojaamas Ehho Moskvõ  suurepärase analüüsi Nõukogude Liidu rollist Teise maailmasõja vallapäästjana. See on paras julgustükk, arvestades Georgi lintide alla maetud massipimedust tema kodumaal. Ja mitte ainult.

Latõnina analüüsi moraal on minu arvates lihtne - võidu ülistamise üheks eesmärgiks on maha vaikida sõja tegeliku tekke tagamaad. Selle sisuks on ühtlasi ka Eesti okupeerimise eitamine. Võit on mugav idee.

Sellega on võimalik taandada miljonid ohvrid - nii enda kui teiste rahvaste omad. Inimelu on vähemtähtis kui võit. Selline arusaam on aga üksnes võimalik impersonaalses messianistlikus maailmapildis. Latõnina julgus samas kinnitab, et kaugeltki mitte kõik ei usu pimesi Kremli pealesurutud ajalugu.

Latõnina kasutas oma jutus peaallikatena ajaloolaste Mark Solonini ja Viktor Suvorovi  raamatuid. Just neid nimetab ta ka Venemaa kaasaja suurimateks ajaloolasteks. Juba järgmisel nädalal on mõlemad mehed Tallinnas, kes osalevad 21. mail väga huvitaval ajalookonverentsil.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
"Ehho Moskvõ suurepärase analüüsi Nõukogude Liidu rollist Teise maailmasõja vallapäästjana. See on paras julgustükk, arvestades Georgi lintide alla maetud massipimedust tema kodumaal."

kõik need saated tõestavad ainult ühte, et kõikide sõdade vallapäästjad on võimu ihkavad poliitikud ning organisatsioonid kes neid rahastavad, sest sõda on samasugune äri nagu iga teine.
14 mai, 2010 02:20
Anonüümne ütles …
Ma ei usu, et Venemaal tegelevad (20.saj.) ajalooga vaid Kremli ajaloovõltsimiskomisjon ning Viktor Suvorov ja Mark Solonin.

Juba ülikooli raamatukogu avariiulitelt leiab kõiksugu huvitavat; aga meie koorekiht - ikka ühest äärmusest teise, ühest teise... Marko, kas Sinu vanemad olid tublid komsomolid?
Tõnis
14 mai, 2010 12:01
Anonüümne ütles …
Metljuhhovi "Stalini käestlastud võimalus" on suht hea raamat.

Tõnis, keda sa ise esile tõstaksid?

Kas Solonin kastuab arhiivimaterjale, mida ei ole seni teaduslikku käibesse toodud?
14 mai, 2010 18:44
Anonüümne ütles …
Erkki Hautamäki 2005 ilmunud raamat "Suomi myrskyn silmässä" (Soome tormi keerises) võib olla huvitav (olen umbkeelsena ainult tutvustust lugenud) - tõsi, pole venelane, aga vene ajalugu ongi kõiksugu impeeriumi rahvaste ajalugu, s.t. Talvesõjal oli NSVL-i kahekümnenda sajandi (sala)ajaloos tähtis koht; ja ka Teises maailmasõjas.

Ma olen lugenud teadusartiklit, mis põrkus Suvorovi seisukohtadega ning arvustas just tema allikaid (või nende puudumist). Ma ei ütle, et sain sealt TÕE teada... aga lihtsalt - kas meil on jälle vaja kultusisikuid. Suvorov! Suvorov! Eesti ajakirjandus tema ning tema toetajatega piirdubki. Ideoloogia karvane käsi paistab välja - miks muidu endised komsomolid ummisjalu jooksevad kõiksugu dissidentide ning "dissidentide" järele. Ajalugu ummisjalu ei uuri, aega peab olema, mõtelda on vaja.
15 mai, 2010 11:17
Anonüümne ütles …
need, kes siin kritiseerivad suvorovit allikate puudumise pärast, pidagu meeles, et ta opponentide allikad pole sugugi paremad.

Eesti ajaloolased pääsevad venemaal arhiividesse tänu tutvustele.

Salasilm.
15 mai, 2010 17:34
Anonüümne ütles …
keegi ehk oskab natukene rohkem infot konverentsi kohta anda...linki või midagi...tundub huvitav aga pole kusagilt mingit viidet sellele leidnud
15 mai, 2010 19:24
Anonüümne ütles …
Konverentsi kohta infot - http://www.kelam.ee/teoksil/konverentsid/tegemata-jareldused
15 mai, 2010 20:45
Anonüümne ütles …
tänan!
15 mai, 2010 21:10
kronja ütles …
silmaringi avardamiseks soovitan lugeda latõninast natuke siin:

http://lurkmore.ru/%D0%9B%D0%B0%D1%82%D1%8B%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B0
20 mai, 2010 15:34
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave