48 tundi, mis võivad raputada Euroopat

Kui veidi dramatiseerida, siis eelolevad 48 tundi saavad olema päris olulised Euroopa tulevikule. Tänased valimised Suurbritannias, Kreeka parlamendi otsus täna ning Bundestagi kogunemine homme on kõik ühel või teisel moel väga olulised sündmused Euroopa Liidus kiirelt süveneva kriisi mõjutamiseks ühes või teises suunas.

Eilsed ohvritega lõppenud rahutused Ateenas näitavad piltlikult, et tuimad majandusnumbrid ning kriisi ohjamiseks hädavajalikud meetmed on juba väga tõsiselt raputamas ülelaenatud heaoluühiskonna toimimist. Pole vaja olla selgeltnägija, et tegemist on kogu Euroopa (lähi)tulevikku tõsiselt mõjutava protsessiga.

Euroopa pealinnades loodetakse, et Kreeka ei kujune doominoefekti esimeseks kiviks. Seepärast on ka valdav arvamus, et pankrotis ja välise abita Kreeka lõhuks Euroopa Liidu ning solidaarsuspõhimõtte võiks sellel juhul ära unustada. Samas on närvilisust tunda kõikjal, eriti Portugalis ja Hispaanias. Madriidis on aktsiad viimase kahe päevaga kukkunud 7 protsenti ning Portugal on uue reitingualandamise lävel.

Sugugi lihtne ei saa olema ka Suurbritannia uuel peaministril, kelleks viimaste arvamusküsitluste põhjal ennustatakse ikkagi konservatiivide liidrit David Cameroni. Riigi enam kui 12protsendiline eelarvedefitsiit nõuab kiiret ning kindlasti väga ebapopulaarset käitumist. Samas on suureks küsimuseks, millisel kujul ilmneb igapäevapoliitikas tooride varjamatu euroskepsis ning mida see võiks tähendada tänases kriisisituatsioonis.

Eesti jaoks on olulised pisut enam kui järgmised 48 tundi. Täpsemini kuus päeva. Järgmisel kolmapäeval avaldab Euroopa Komisjon oma lähenemisraporti, kus selgub, kas Eestit soovitatakse eurotsooni 17. liikmeks. Kreeka sündmused on tulnud mõistagi väga ebasoovitaval hetkel, kuid samas oleks Maastrichti kriteeriume täitva riigi ukse taha jätmine sama suur löök Euroopale kui pankrotis Kreeka.