Playboy kaanetüdruk ja Eesti välispoliitika
Ma pole küll nädalalehe The Baltic Times pidev lugeja, kuid teinekord, eriti lendudel, satub see ikka silme ette. Tegemist on ühe vähese, kui mitte ainukese ingliskeelse trükiväljaandega, mis kajastab Baltikumis toimuvat.
Ma pole kursis, kes on selle väljaande taga täna ning mis on toimetuse juhtliin, kuid eriti viimasel ajal olen märganud toimetuse väga kummalisi valikuid ja ajakirjanduslikult küsitava väärtusega lugude ilmumist.
Eilsel tagasilennul Riiast võtsin lugeda BT viimast numbrit (August 20-26, #668). Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: "The Difficult Lessons of Estonia's Foreign Policy", autoriks Tartu ülikooli "political scientist and foreign policy analyst" Anna-Maria Galojan (foto: Playboy repro).
Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inimõigusi ja majandust vaid läbi emotsioonide. Näiteks toob ta eelmisest aastast toetuse Gruusia presidendile Saakašvilile (kes olevat rünnanud Lõuna-Osseetiat), mis nüüdseks olevat asendunud tena taunimisega (kuna viimane olevat persona non grata Läänes). Huvitav, millel põhineb selline kõõrdarvamus? Eesti on alati toetanud Gruusia demokraatlikke reforme ning territoriaalset terviklikkust, mitte ühe või teise poliitiku tegemisi.
Teise näitena räägib Playboy kaanetüdruk sellest, kuidas Eesti ametlik välispoliitika suhetes USAga hoiab üksnes vabariikliku partei poole. Jällegi, kust selline mõte? Küsimus pole parteides, vaid poliitikas, mida ajab administratsioon. Olgu see siis demokraatlik või vabariiklik.
"Our foreign policy must also be balanced by developing positive relationships with our neighbours, including Russia, and with the very experienced British Commonwealth of Nations," viitab Galojan Eesti välispoliitika eesmärkidele.
Küsimus pole ju selles, et meie välispoliitikas oleks kõik viimse silbini korras. Alati on võimalik paremini. Ja kriitika, mida olen siingi blogis ju kordavalt teinud, käib edendamist püüdleva mõtlemise juurde.
Ometi jätab Galojani artikkel meie olusid vähetundvale inimesele küll väga kentsaka ja vildaka mulje. Usun, et BT toimetuses on siiski ajakirjanikke, kes suudavad lugude kvaliteeti enne nende trükkilubamist hinnata. Räägin siin kui Postimehe endine peatopimetaja, mitte kui välispoliitikaga tegelev poliitik.
Ja veel üks mõte. Nagu mainisin, on The Baltic Times väheseid ingliskeelseid uudiskanaleid Baltikumis toimuvast. Seda on kindlasti väga vähe. Minu arvates oleks äärmiselt vajalik ning ehk isegi majanduslikult kasumlik rajada internetis multimediaalne inglise keeles toimiv uudis- ja arvamusportaal.
Kommentaarid
Ma arvasin, et ta on lihtsalt üks broiler aga nähtavasti eksisin. Või eksisin, kui pidasin Tartu Ülikooli tõsiseltvõetavaks?
Tõnu
Minu pärast olgu inimene või pornostaar, kui tema analüüs on sügav ja tundlik (mida, kordan veel, Galojani oma polnud). Ad hominem argumendid ei vii üldist diskussiooni edasi.
Kogu oma lugupidamise juures, oleksid sa, Marko, v6inud viitest Playboyle loobuda.
Ma ei ole Galojani ega Playboy f2nn (kergitasin kulmu, kui pildiseeriat n2gin), aga kui sa riputad Playboy kaane oma blogisse, yritades Galojani selle kaudu halvustada, siis n2itad oma siljakirjalikkust.
Yhest kyljest tarbid ju sinagi siis Playboyd / j2relikult t6estad, et sedalaadi kaupa on vaja. Teisalt pyyad sa viitega Playboyle Galojani allapoole v88d lyya ja rohkem klikke teenida, nt ristlinkimised Delfis jne.
Ja seksistlik on see ka, natuke, jah, sest t6esti, sinu seisukoha j2rgi tuleb v2lja, et ilus naine ei saa samaaegselt olla tark. V6i ei tohiks tark naine eksponeerida oma keha? Angela Merkeli dekolteed m2letame ju ka?
Yhes6naga, kui arvustad, siis ikka inimese s6nu ja seisukohti.
Aga Irjale Rakverest tahaksin soovida rohelisi unenägusid!!
Mõistuses pole ju kahtlust, et mihkelsonil seda pole. Selle kohta annab ka tunnistust antud artikkel ja blogis olev marko hala. Lisaks on Galojan oluliselt tõsiseltvõetavam kui mihkelson.
marko, kas tõesti pole muud teha, kui mingeid totraid intriige punuda.
hale ja arg mees oled.
kulla mihkelson,sinu väikest blondi aju ei anna galojani omaga võrredagi,nii et oma arvamused jäta enda teada
Aug 20, 2009
By Anna-Maria Galojan
The first president of newly independent Estonia, Lennart Meri, said that a small country’s diplomacy can only be successful if it is balanced and consistent. The true balance of any foreign policy lies between idealism and realism, in both values and goals, which then presents a true image of reliability.
The original goal of Estonian foreign policy was the attainment of membership in the EU and NATO. Once these were achieved, it becomes questionable as to whether the development of foreign policy has been consistent, or even-handed. Rather, it seems that the employment of double standards has created a very ‘hard landing.’ Have any lessons been learned?
Emotion, rather than logic, has colored the Estonian interpretation of democracy, human rights, civil law and the economy. Realpolitik and international experience seem hardly relevant in this context.
A recent colorful example is that of our relationship with Georgian President Saakasvili. Before his ill-advised excursion into South Ossetia he was welcomed, if not adored, by Estonian politicians. Now that he is ‘persona non grata’ in the West, the same Estonian politicians deleted pictures of their former hero from their political and personal blogs and Web sites. Thus symbolizes Estonian foreign policy – a 100 percent turnaround, in one day, in accordance with political correctness.
It gets more serious with the approach to the U.S. According to the Estonian Ministry of Foreign Affairs’ Web site, Estonian-American relations are stable, strong and have been successful during the years of independence.
Where are the lines drawn, however, between direct Estonian-American relations, and Estonian/EU-American relations?
The shortest ever serving Estonian Foreign Minister, Rein Lang, stressed a ‘special friendship’ between Estonia and the U.S. But Estonia is not the UK, which has this so-called ‘special relationship’ with the U.S. Indeed, what this Estonian relationship appeared to boil down to was the relationship between Estonia and America’s Republican Party! Of course, there is nothing wrong in inter-party political relationships, but state policy cannot be governed this way in a true democracy.
Now again we see the superficiality of the present foreign policy as the formerly adored Republicans have been replaced by the Democrats. Is this difficult for Estonia’s Free Marketers to swallow?
Clearly confusing messages were given to the White House. Were the Estonian politicians only interested in an ideological relationship? Or, were they prepared to be realistically consistent and constructive? For instance, the U.S. now embarks upon a positive, more realistic and friendly relationship with Russia. The Americans hope for a more mature reaction from Estonia. Are we capable of a constructive response?
What signal did the comment by Lang (during President Bush’s visit) give, when he said that the U.S. needed to take lessons from us in democracy and in the liberal market economy? Of course, there was some amusement, but perhaps they also noted that the ‘adolescent’ had yet to mature, and they therefore swallowed the joke!
Estonia’s relationship with America must mature, in the context of the EU. This relationship must be based on developing respect with the U.S. – and not simply via the political parties. Our foreign policy must also be balanced by developing positive relationships with our neighbours, including Russia, and with the very experienced British Commonwealth of Nations. Foreign policy must be balanced and long term, and not based on the latest trends.
Benjamin Franklin observed that ‘it is easy to see, but it is more difficult to see in the distance.’ Clearly, short-sightedness is not conducive to good foreign policy. Before Estonia can offer impartial advice to others, we must develop stable and strong values, with a well-balanced policy that is not prone to change whatever way the wind blows.
Ei maksa õiendada, et vaja oleks ikka suhetes Venemaaga täita neid ja neid tingimusi: kui Kremlist oleks ikka huvi suhteid arendada, siis seda ka välja käidaks, sõltumata sellest, mida meie siin teeme või ei tee.
salasilm.
Teiseks, Eesti poliitikas on vähe neid, kes seisavad Eesti eest ja ei ole nõus oma eetilisi põhimõtteid, kodumaad ning abi vajavaid sõpru (pean silmas Gruusiat, Tsetseeniat, Venemaa õiguslasi jne.) maha müüma. Sina oled üks selline! Minu siiras toetus ja lugupidamine!
Maiu
Absoluutselt lubamatu, et Estonian Air promob sihukest seisukohta, mis ei peegelda eestlaste vaateid. Kelle kohus ja õigus on seda Estonian Airile selgeks teha?
Nagu alati, lähevad kommentaatorid lõpuks oma jutuga kuhugi kolmandasse teemasse.
Galojan pole tõesti jätnud muljet, kui erilise IQ-ga inimene. Ilus naine võib tark olla küll, aga teate, ta võib ka lolliks osutuda.
It is obious that some people just envy her and thats why they are writing all those stupid comments about her .
Anna-Mria Glojan is successful , beautiful and smart no matter what some mean people write about her!!!
Ikkagi oli palju olulisem Mihkelsoni tõdemus, et BT levib sihtrühmale kelle arvamust Baltikumist saab kirjutada täis puhta lehena. Seega on BT oluline infokanal, mis on hetkel sattumas määramatute jõudude kallutada.
Galojani poolt väga professionaalne ja vaimukas vastuartikkel, ilma igasugu emotsioonideta selgitas eesti välispoliitika põhimõtteid ja pani Sind paika.
Mihkelson, keerasid oma vastuartikliga küll vindi kõvasti üle:D
mulle teeb lausa nalja, kuidas inimesed, kes asjast midagi ei tea, oletavad ja sõimavad :)))
kui vaadata neid kommentaare siin, siis jääb mulje, et kellelgi pole mõtlemisvõimet ega ka võimet näha tegelikke asju inimestele ette söödetud juttude taga......see kõik ongi jäämäe tipp.....
Miks ilus, lausa väga ilus naine ei saa olla tark ja haritud?
Mulle Galojani artikklel meeldis! Soovin Anna - Mariale jõudu ja tugevat närvi, sest väiklus ja kadedus on ju meie teine "nimi". Ükskõik mida sa ka ei teeks, alati on keegi kellele see ei meeldim kas või mõni mIhkelson.
Kui võrrelda teie mõlemi haridusteed, siis Anna-Maria Galojan on sinust ikka oluliselt haritum inimene, mis on fakt.