Türgi-Vene energiaallianss on tugevnemas


Vene-Türgi eilsed läbirääkimised Ankaras võivad omada vägagi arvestatavaid geopoliitilisi järelmõjusid, kui suurte energiaprojektide eelkokkulepped tõepoolest ka ellu rakendatakse. Veidi vähem kui kuu aega tagasi kirjutati Ankaras alla Nabucco gaasijuhtme rajamise leppele. Nüüd oli Türgi pealinnas kohal Venemaa peaminister Vladimir Putin, et Gazpromile konkureerivale Nabuccole ninanips teha.

Veelgi enam. Venemaa pakub Türgile seda, mida viimane soovib - saada regiooni tähtsaimaks energiatransiidi riigiks. Samas püüab Moskva sellega ankurdada Türgit oma huvidele lähemale ning kahandada omakorda Ukraina mõjujõudu Vene gaasi transiitmaana.

Esiteks andis Ankara nõusoleku gaasijuhtme South Stream uuringuteks oma territoriaalvetes. Kui 2010. aasta lõpul annab Türgi lõpliku ehitusloa, siis võib gaasijuhe valmida 2015. aastaks ehk veidi varem Nabuccost. Seejuures teeks Türgi vetest läbiminek torujuhtme 1,5 miljardit dollarit kallimaks. Selline on Ukraina mõjujõu vähendamise hind. Toru läbilaskevõimsus peaks lubama transportida kuni 35 protsenti Venemaa kogu tulevasest gaasiekspordist.

South Streamile käis Ankaras oma poolehoidu rõhutamas ka Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Teatavasti on Itaalia Eni väga huvitatud nimetatud projekti rakendumisest, mistõttu oli Putini Euroopa Liidu advokaadil Berlusconil enam kui põhjust kohal olla. Kahjuks muidugi viitab see veelkord Euroopa Liidu ühise energiapoliitika olematusele või viisakamalt öeldes haprusele.

Kuid South Streamile lisaks olid Putini ja Erdogani kohtumisel teemaks veel Blue Stream 2 gaasijuhtme ehitus, mis lisaks Gazpromile mõjujõudu Türgi viimastel aastatel kiirelt kasvanud maagaasi turul. Juba täna on Türgi sõltuvus Vene gaasist üle kahe kolmandiku ning Ankara maksab iga aasta Gazpromile 15 miljardit dollarit.

Tuumaelektrijaama(de) ning Samsun-Ceyhani naftajuhtme projektid on samuti Vene-Türgi koostöö päevakorras. Viimane annaks Venemaale ilma Bosporust läbimata suurepärase võimaluse Novorossiiskist lähtuvatelt tankeritelt naftat suunata otse Vahemerele.

Kahe riigi kaubavahetus on jõudsas kasvutrendis. Türgi on Venemaa suuruselt viies väliskaubanduspartner. Isegi Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, India ja Jaapan ei küüni Türgi numbriteni. Tõsi, kaubandusbilanss on Ankarale tublisti negatiivne just gaasiimpordi tõttu.

Viimase kolme aasta jooksul on Türgi ja Venemaa liidrid pidanud kümmekond kohtumist, mis peegeldab selgelt poliitiliste suhete kiiret elavnemist kahe riigi vahel.

Venemaa huvi Türgi suunal on mõistagi seotud ka olukorraga Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, kus Moskva vajab Ankara soosingut endale oluliste küsimuste lahendamisel. Igatahes on Vene-Türgi energiaallianss eilsest saanud uut hoogu, mis peaks omakorda tõsiselt survestama Euroopa Liitu energiakoostöö edendamisel Kaspia mere piirkonnas ning Kesk-Aasias.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima