Putini võimuletuleku kolm vaala


Täna täpselt kümme aastat tagasi määras toonane Venemaa president Boriss Jeltsin uueks peaministriks Vladimir Putini (foto: AP). Siis teadsid vaid vähesed, et tegemist oli riigi tuleviku seisukohalt murrangulise otsusega. Nüüdseks on Putin võimu tipus olnud kauem kui ükski Kremli liider alates Leonid Brežnevist.

Laskumata pikemasse analüüsi sellest, mida viimased kümme aastat on Venemaale Putini juhtimisel toonud, tahaksin tänase päeva kontekstis esile tuua vaid kolm nõndanimetatud vaala, mille najal Putin tegelikult võimule tuli ning ennenägematu kiirusega populaarsust võitis.

1. 1999. aasta augusti algul tungis Tšetšeenia välikomandöri Šamil Bassajevi juhitud üksus Dagestani. Moskvas käsitleti seda kui rünnakut Venemaa vastu. On olemas informatsioon, mille põhjal väidetavalt ei tulnud see rünnak Kremlile üllatusena. Bassajevi tegevus andis ettekäände taandada peaministri kohalt Sergei Stepašini ja määrata tema asemele FSB direktori ja julgeolekunõukogu sekretäri Vladimir Putini.

2. Vaevalt kuu aega pärast Putini peaministriks saamist toimusid septembris üksteise järel sarnastel asjaoludel neli plahvatust kortermajades Moskvas (2), Buinakskis ja Volgodonskis. Hukkus 293 süütut inimest. On olemas tõsised kahtlused, et nende rünnakute taga olid Venemaa enda eriteenistused. Need riiki vapustanud kuriteod andsid võimaluse alustada uut Tšetšeenia sõda.

3. 1. oktoobril alanud täieulatuslik föderaalvägede pealetung Tšetšeenias lubas Putinil ennast näidata karmikäelise riigijuhina, kes lubas kõik terroristid kahjutuks teha kasvõi kemmergutes. Ägedate lahingute, erioperatsioonide ning Groznõi ja teiste tsiviilobjektide pommitamistes hukkus järgnevatel kuudel enam kui 25 000 inimest.

Kui vahetult peale peaministriks saamist ei teadnud Putinit Venemaal sisuliselt mitte keegi, siis oktoobri alguseks oli ta riigi kõige populaarsem poliitik.

17. detsembril 1999 Moskvas FSB peakorteris toimunud iga-aastasel tšekistide aastapäeval esinedes ütles peaminister Putin muiates sõna-sõnalt järgmist: "Teie poolt valitsuse kattevarjus tööle suunatud grupp FSB kaastöötajaid sai esimesel etapil oma ülesannetega hakkama". Mõned päevad hiljem, 31. detsembril 1999 nimetas Boriss Jeltsin Putini oma järglaseks Venemaa presidenditoolil.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave