Pilte Pika Hermanni tornist

Esiplaanis Riigkogu, taamal vanalinn.

Vanalinn.

Taamal Tallinna City.

Vaade lääne suunas, Meritoni hotell.

Need vanalinna katused...

Täna ennelõunal külastasin koos Tartu ülikooli suvekursuste välistudengitega, kellele viimased neli päeva olen lugenud Vene välispoliitikat, Pika Hermanni torni. Olen ise seal paar korda varemgi käinud, kuid nüüd oli ka fotoaparaat ühes. Tegin mõned pildid, mida siin ka jagan.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

Kujutis
Abielureferendumil, kui see peaks üldse toimuma, ei otsustata ainult selle üle, kes Eestis võivad edaspidi abielluda ja kes mitte, vaid ka millisesse maailma hakkab Eesti mõtteliselt kuuluma. Ülekantud tähenduses on see meile kui brittidele  Brexit , kus lühiajalise sisepoliitilise kasulõikamise nimel polariseeriti elanikkond muuhulgas ka mõjuvaid väärkujutelmi kasutades ning lõpptulemusena toodi ohvriks riigi strateegilised huvid kaasaegses maailmas.    EKRE survel ühiskonda lõhestava rahvaküsitluse tegelik valik on selles, kas Eesti jääb edasi truuks demokraatlikule vähemuste õigusi kaitsvale lääne ühiskonnamudelile või vajub autoritaar-patriarhaalse küünilise populismi raskuse all pigem tagasi Vene mõjusfääri.   Meie omaaegne edu kiirel liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga on seletatav muuhulgas Eesti toonaste valitsuste kindla sooviga teha kõik selleks, et ennast lahti haakida Nõukogude impeeriumi taagast ja sulanduda tagasi vaba maailma poliitilisse kultuuriruumi.    Eesti diplomaat
Lisateave

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

Kujutis
Vastamaks lähipäevil kõlada võivale küsimusele, kes võiks olla Eestile kasulikum USA president – kas Donald Trump või Joe Biden, tuleks esmalt mõelda sellele, millised on meie endi ootused Ameerika Ühendriikidele järgmise nelja aasta jooksul.    Alustada võib sellest, et USA on olnud ja on Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt kõige olulisem liitlasriik. Ühendriikide najal on püsinud senise vaba maailma ruumikorraldus ja turvaala. Ükskõik kui palju Euroopa suuremad ka ei püüaks rõhutada strateegilist autonoomiat, Ühendriikide võimeulatust diplomaatiast ja kaitsejõududest dollarini arvestades pole Washingtonile alternatiivi. Seega sõltub kogu läänemaailm Hiina ja Venemaa ambitsioonide ohjeldamisel endiselt USA poliitilisest kursist.   Eesti ootustele vastaks USA kõige paremini siis, kui riik ...     ... tajuks oma liidrirolli tähtsust demokraatlike riikide seas, sest endassetõmbununa või arrogantsena (stiilis  America First ) ei suudeta tagada ka USAle endale oluliste strateegiliste ees
Lisateave

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

Kujutis
Viimaste päevade verised lahingud Mägi-Karabahhis panevad taas küsima – kellele ja miks on see kasulik ning kas see igikestev veresõlm kunagi ka laheneb? Kahjuks ei viita teisipäeval saavutatud vaherahu sellele, et konflikti peaküsimused – territoriaalne vaidlus ning põgenike probleem võiksid nähtavas tulevikus leida mingisugusegi töötava kompromissi. Pigem võib karta, et poolkülmutatud asendis konflikt võib iga hetk taas puhkeda ning anda oma siirded kaugemale pelgalt Armeenia ja Aserbaidžaani vastasseisust. Pilk ajalukku veenab, et Mägi-Karabahhi ümber on vaieldud ja verd valatud aastasadu. Mitmetel põhjustel on see maa-ala Lõuna-Kaukaasias kujunenud nii kohalike elanike kui peaasjalikult regiooni suurvõimude huvide ristumiskohaks. Venemaa, Türgi ja Iraan on seal kokku põrganud korduvalt. Kõrvale pole jäänud ka globaalsed suurmõjutajad, britid 19. sajandil ning ameeriklased 20. sajandist tänini. Mägi-Karabahh on aegade jooksul olnud kui omalaadseks võtmeks kogu Lõuna-Ka
Lisateave