Lääneriikide ülemvõim lõpukorral?

G20 riikide liidrite äsjane kohtumine Londonis kinnitab juba mõnda aega levivat arvamust - lääneriikide poliitiline ja majanduslik ülemvõim maailmas on hakanud taanduma. Kui veel viimase tõsisema kriisi ajal kümmekond aastat tagasi tegid otsuseid 7 maailma juhtivat (demokraatlikku) tööstusriiki, siis nüüd on nii Hiina, India, Brasiilia, Saudi Araabia, Mehhiko, Lõuna-Korea, Indoneesia kui teised kindlalt laua taga.

Ilma nendeta pole tänases globaalses maailmas kuigi mõeldav mingigi arvestatava ja püsiva arengutrendi määramine. Olgugi, et Euroopa Liit ja USA annavad kokku ligemale 60 protsenti maailma SKTst, on nende mõju ja haare nõrgenev.

G20 riigid kogunesid esimest korda rahandusministrite tasemel 1999. aastal Berliinis. Viimased kaks kohtumist, Washingtonis ja Londonis, on peetud aga juba kõige kõrgemal tasemel. Eks ole mõjutajaks mõistagi rahanduskriis, kuid ilma selletagi on Hiina ja teiste esiletõus märgatav.

G20 riigi (nende hulgas tegelikult ka Eesti kui EL liikmesmaa) majandused annavad täna kokku 85 protsenti maailma SKTst, neli viiendikku maailma kaubandusest ja kaks kolmandikku maailma elanikkonnast.

Tegelikult on huvitav, kas ja kuidas ikkagi jaotuvad käimasoleva kriisiga ümber maailma majanduse ja poliitika jõujooned. London andis vähemalt indikatsioone, et lääneriikide unilateraalsus suurotsuste tegemisel jääb eelmisse sajandisse. Uuel ajastul on globaalne maailm toonud otsustajate sekka uued mõjutajad ning see võib eelolevatel aastatel oluliselt muuta maailma poliitilist kaarti.

Kommentaarid

Sandor Elias ütles …
Samas, ega BRIC ja teised ilma USA-ta ka ei saa. Hiina reservid on USA võlakirjades jne. Ma arvan, et tulevikus peavad USA ja Euroopa end juhtriikide õrrel veidi koomale tõmbama, aga ega nad sealt ei kao. Lisaruumi Hiinale ja teistele annab juurde ka kas või pärast kriisi loodetavasti jätkuv maailma majanduse kasv.
04 aprill, 2009 15:51
Anonüümne ütles …
Hinna on lisaks USA käes pantvangis- "käru" keerata USAle ei saa, mõtlen selist, mis dollarit kukutaks, kuna sellega kukuks ka hiinlaste säästud.

Maailm on põhimõttelisteks vastasseisudeks liig globaalne, ka venemaa on USA "soft power'i" ( tarbimine) käes vangis...

Salasilm
04 aprill, 2009 19:41
Anonüümne ütles …
Veidi nagu naljakas, et kogu artikli tekstis on püüdlikult välditud Venemaa osalemise mainimist. Pisike detail, ometi palju-rääkiv.

Artikli läbivast mõttest lähtuvalt peaks ehk meie poliitikud samuti mõningasi järeldusi tegema? Kuidagi väga naljakas tundub selline pea liiva alla peitmine.

Mulle tundub, et selliste mõtetute kartuste tagajärjeks ongi ülelöögid ja... arusaamatused niigi pingelistes suhetes. Tegelikult taoliste lähenemistega me seda pinget ju ka ise loome (endi sees)!?
06 aprill, 2009 10:38
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave