Vastuseks Eesti Päevalehe juhtkirjale

Eesti Päevalehe tänane juhtkiri "Ilustamata pilk Gruusiale" on oma sisult huvitav ning vajalik, kuid lugejat selgelt eksitav. Kindlasti on tähtis, et sündmustest Gruusias oleks meie ajakirjandusest võimalik saada objektiivset ning kriitilist pilti.

Olen ise siin kirjutanud, et Gruusia püsimine demokraatliku riigina on tähtis mitte üksnes Gruusia enda tulevikule, vaid laiemalt Euroopale, sealhulgas Eestile. Mida selgem on vastusurve demokraatlike protsesside vastastele, seda suurem on ka lootus püsivama stabiilsuse saavutamisele Euroopa Liidu idanaabruses.

EPL kirjutab tänases juhtkirjas, et "mitmed Eesti poliitikud, eriti Isamaa ja Res Publica Liidust, asetavad end endiselt selgelt Gruusia presidendi poolele". See on selge vale ning ei vasta mingil viisil tõele. Täpsemini väljendub selles poliitiline erapoolikus.

Nii IRLi kui Eesti ametlik positsioon suhetes Gruusiaga on alati olnud toetada nende püüdlusi tugevdamaks demokraatlikku ning õigusriiklikku riigikorraldust. Suhetes ühe demokraatliku riigiga ei lähtuta mitte persoonidest, vaid vabade valimiste tulemustest.

Nii on see ka Eesti-Gruusia suhetes. Eesti toetus on lähtunud Gruusia võimude vastavast soovist ning meie võimalustest. Seejuures pole kunagi olnud küsimus, kes on üks või teine konkreetne persoon ühes või teises institutsioonis. Eestile (ja IRLile) on tähtis, et Gruusia edeneks põhiseaduslikkuse raames ning poliitilised erimeelsused lahendataks ausate ja vabade valimiste kaudu.

Loomulikult on Gruusial küllaga nii seadusandlikke, majanduslikke kui julgeolekupoliitilisi vajakajäämisi. Olukorra teeb keerulisemaks kohalik kultuuritraditsioon, mis ei luba tihtipeale valida kõige lihtsamat ja valutumat teed probleemide lahendamiseks. Selleks on vaja kannatust. Nii grusiinidel, kui otsati meilgi.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kuidas siis eesti keeles õige on? Kas Georgia või Gruusia? Mälu järgi juurutati Eesti ajakirjanduses ja bloginduses mõni aeg tagasi laialdaselt "Georgia" kasutamist. Nüüd on see kuidagi vaibunud.
29 aprill, 2009 13:23
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave