Gruusia ebaõnnestumist tuleb vältida

Viimaste päevade massimeeleavaldused Gruusia pealinnas annavad märku sellest, et tee demokraatlike vabaduste ja toimiva õigusriikluse suunas pole selles riigis kuigi kerge. Ometi on positiivne, et vähemalt selle hetkeni pole meeleavaldused väljunud rahumeelse protesti piiridest.

Neid, kes sooviksid Gruusia kui suveräänse ning demokraatliku riigi ebaõnnestumist, pole ilmselt kuigi vähe. Opositsiooni pidev ja programmitu tänavapoliitika ning president Saakašvili liiga hektiline juhtimisstiil on murendanud ka mitmete Gruusia sõprade usku. Isegi siin Eestis olen mõne diplomaadi käest kuulnud väsimust ehk pettumust selles, mis Gruusias toimub.

Mina küsiksin vastu - kas tõesti leidub neid, kes lootsid kiireid ning valutuid muutusi Gruusia sisepoliitilises süsteemis? Meilgi küsivad paljud, miks nad ei suuda olla nagu meie. Aga mõelgem veidigi tagasi Gruusia lähiajaloole (kasvõi viimasele 20 aastale) ning siis saab selgeks, et tänane seis vaatamata paljudele probleemidele on oluliselt lähemal toimivale ning jätkusuutlikule demokraatlikule süsteemile.

Loomulikult pole kuhugi kadunud võimalused, et Gruusia ebaõnnestuks. Ka tänagi on saabunud teateid, et Venemaa koondab jõudusid okupeeritud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia lõunapiiridele. Kui siia lisada majandukriisi ning poliitilise ebakindluse lagundavad tegurid, siis on selge, et Gruusial seisavad ees väga keerulised ajad.

Usutavasti suudavad Gruusia sisepoliitilised oponendid erimeelsused lahendada siiski läbirääkimiste teel. Sellele kaasaaitamisel võiks Euroopa Liit mängida juhtivat rolli. Vähemalt tundub Euroopa Liidu esindaja Peter Semneby tegevus sellele viitavat.

Eesti ei tohiks minu arvates kindlasti vähendada oma välispoliitilist aktiivsust Gruusia suunal. Pigem vastupidi. Eelolevad kuud ja aastad on murrangulised Gruusia tuleviku suhtes. Kui Gruusia peaks murduma, tähendab see tõsist tagasilööki nii Lõuna-Kaukaasia regioonis kitsamalt kui meie idanaabruses laiemalt. Eesti julgeolek sellest kindlasti tugevamaks ei muutu.

Kommentaarid

Unknown ütles …
Kurb on näha, et blogi autor, kes muidu näib Eestist ja eestlastest hoolivat, kasutab süüdimatu enesekindlusega vigast eesti keelt. Nimelt ei ole eesti keeles võimalik öelda "Gruusia ebaõnnestub", see on ilmselt soome (ja ehk ka inglise) keele toores mõju, kus tõesti võib öelda nt "hän epäonnistui" (ingl: he failed), aga see tuleks eesti keelde tõlkida "tal ebaõnnestus" (millegi tegemine, kuidagi olemine jne), kindlasti aga mitte "ta ebaõnnestus" - seda saaks öelda nt ainult Jumal juhul, kui tal inimese loomine välja ei tulnud, st ebaõnnestus ("inimene ebaõnnestus"). Eesti keele traditsioonide ja sisemise loogika järgimine on minu meelest keele elushoidmisel sama tähtsad kui poliitilised otsused, ja ma loodan, et ka lugupeetud hr. Mihkelson seda mõistab.
Marko Mihkelson ütles …
Tänan Mart keeleliste viidete eest. Püüan olla täpsem. Kuidas suhtud sisusse? Aga mõtiskluseks üks viide Ukraina materjalile: http://www.flot2017.com/ru/opinions/5012.
Slim Kallas ütles …
Tervitus sõpradele "konsultantidele", kes ei oska vahet teha tulise verega klanniriigi ja tuimaks pekstud rahvaga "tuulte ja tuisuööde maa" vahel. Oleks võinud ennast ikka enne harida, kui nõu andma hakata.

Eesti meetodid Gruusias ei tööta. Valitsev klikk ei ole üksmeelne, rahvas JOKKi ja shokiteraapiat ei talu.

Ma terminollogilisse vaidlusse "failed state" üle üldse ei laskugi. Kui Lõuna-Osseetia on Gruusi osa, siis pole valitsusel oma territooriumil vägivallamonopoli ja riik kvalifitseerub ebaõnnestunud riigiks.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA