Kas Obama kordab Clintoni viga?

USA ja Venemaa presidentide esimene, 1. aprilli kohtumine Londonis ei toonud üllatusi. President Obama suutis vältida eelkäija hingevaatamisjuhtumit ning Medvedev hoidis karmi koduse läänevastase retoorika vaka all. Juurateadmiste kaudu ennast kokku sobitanud presidendid kuulutasid, et on valmis suhteid jätkama uuelt lehelt.

Tegelikult juhtus see, mida oodati. Peatähelepanu keskendati relvastuskontrollile ning Afganistanile. Strateegilise relvastuse piiramise leppe (START I) aegumine aasta lõpul on üks tegureid, mis määrab vähemalt lähemal ajal USA-Vene suhete päevakorra.

Tuumarelvastuse piiramise teema on Obamale iseenesest mugav, sest Senati väliskomisjonis oli just see valdkond talle lähedane. Vabariiklase Richard Lugari kontoris Kapitooliumil märkasin eelmisel aastal näiteks suurt pilti, kus Obama seisis ühe Ukraina endise raketišahti taustal. Lugar on aga endise senaatori Sam Nunniga teatavasti aktiivselt tegelenud Vene tuumarelvade küsimusega.

Tuumaküsimus on mugav ka Medvedevile, sest see on üks väheseid teemasid, milles Kreml võib ennast Valge majaga tunnetada võrdsena ning endale soodsamaid positsioone välja kaubelda. See omakorda aga võib viidata sellele, et Venemaa ei pruugi sugugi kiirustada suurte lepeteb saavutamisega.

Esimese 70 minuti põhjal on muidugi ennatlik teha suuri järeldusi. Eks rohkem annab võimalusi analüüsiks presidentide järgmine kohtumine juulis Venemaal. Ometi kipub Obama algus meenutama mõneti Bill Clintoni esimest paari aastat, mil suhetes Venemaaga kõlas loosung "Russia first". Huvitav, kaua võib Obamal minna, et tajuda uue reseti vajadust?

Saavutamaks soovitud tulemusi relvastusläbirääkimistel või ka Venemaa kaasamisel näiteks Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamisele, tuleks Washingtonil kindlasti kusagil järele anda. Ühes viimases poliitikasoovituses suhetes Venemaaga on endised senaatorid Chuck Hagel ja Gary Hart veelkord maininud, et NATO laienemine ning raketikilbi osiste rajamine Ida-Euroopasse tuleb peatada. Tõsi, midagi nii kummalist, kui see raport, pole ma juba tükil ajal lugenud.

Ka Moskva on juba jõuliselt Washingtoni survestamas. Medvedevi arvamusloos Washington Postis on selgelt öeldud, et suhted halvenesid eeskätt tänu president Bushi NATO laiendamispoliitikale ning katsele rajada Ida-Euroopasse raketitõrjesüsteemi osad. Seega süüdi ikka ameeriklased, mitte aga Putini oskuslikult süvendatud lääne- ehk vaba maailma vastasus Venemaal.

Kommentaarid

Sandor Elias ütles …
Venemaa on kuidagi kahtlaselt sõbralik sel nädalal. Medvedevi positiivne ootus kohtumiseks Obamaga; siis "optimistlik" vaade Vene-USA suhete tulevikule; nõustumine, et Iraan peab oma tuumaprogrammi rahuotstarbelisust tõestama ja lõpuks ka tänane "valmisolek", et USA hakkab ka oma sõjavarustust Afganistani läbi Venemaa vedama. Kõik oleks muidu väga tore, aga Venemaad teades...tuleks vist umbusuga suhtuda. Vägisi tundub, et Obamat üritatakse ära meelitada ja ära petta.
Anonüümne ütles …
Nixoncenteri raport on tõesti tähelepanuväärne. Iiveldama ajav huvide jutt, kus väärtusi puudutatakse vaid riivamisi. Noh, ütleme parajalt vähe, et mõmmit mitte mingil juhul häirida.

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

PUTINI PLAAN KUJUTAB OHTU BALTI RIIKIDELE

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT