Pakistan, Iraan ja Gruusia

Maailmas on pidevalt käimas kümneid erineva intensiivsusega konflikte. Alates Teisest maailmasõjast on olnud keskeltläbi 30 relvastatud konflikti aastas. Enamik nendest omab lokaalset iseloomu. Samas on terve rida potentsiaalseid kriisikoldeid, mis võivad oma mõjudega ulatuda palju kaugemale.

Pole välistatud, et käimasolev globaalne majanduskriis ning teatud rahvusvaheliste jõujoonte hajumine võib saada ajendiks mitmete suuremate vastasseisude ülekandumisele tõsisemate järelmõjudega relvastatud konfliktideks.

Soovitan jälgida arenguid vähemalt kolmes riigis:

Pakistan. Talibani ja al-Qaeda valitsusvastase tegevuse järsk aktiviseerumine selles tuumariigis on üks kõige kriitilisemaid küsimusi mitte üksnes Islamabadile, vaid kogu maailmale. Islamimässulised on kõigest sajakonna kilomeetri kaugusel pealinnast. Hoolimata valitsuse vastutulelikkusest ei kipu Tehrik-e-Talibani liider Baitullah Mehsud Pakistani võimudega kuigivõrd arvestama. Tänane enesetapurünnak (pildil, ITN) on vaid järjekordne kinnitus pingete kasvust. Mõistagi ei tee need arengud vähimalgi määral lihtsamaks NATO jõupingutusi Afganistani stabiliseerimisel.

Iraan. Teherani tuumaprogramm on valmistanud peavalu läänemaailmale juba mitmete aastate vältel. Tänane The Times tuletab taaskord meelde, et Iisraeli lennuvägi on täies valmiduses võtta ette õhurünnak Iraani tuumaobjektide hävitamiseks. Kui see peaks tõesti aset leidma, siis saab see olema kindlasti tunduvalt tõsisemate tagajärgedega, kui 1981. aastal läbi viidud Iisraeli õhurünnak Osiraki tuumaobjekti hävitamiseks Iraagis.

Gruusia. Viimastel päevadel on erinevatest allikatest saabunud üha rohkem informatsiooni sellest, et Vene Föderatsioon on koondamas vägesid Gruusia suunal. Avaldatud on ka väidetav ründeplaan, kus oma osa on mängida ka Pihkva dessantpolgul. Samas on raske uskuda, et Venemaa võiks provotseerida täiemahulise sõja. See tähendaks Kremlile selget eneseisolatsiooni.

Loomulikult on kriitilisi piirkondi teisigi. Somaalia piraadid või Põhja-Korea tuumaambitsioonid on samuti kõigi uudiste lemmikteemaks. Sõnaga, maailmas on küllaga tõsiseid ohukoldeid. Eesti ja meie liitlaste huvides on arusaadavalt suurkonfliktide ärahoidmine. Iga suurem geopoliitiline rahutus vaid pikendaks majanduskriisist ülesaamist ning tooks kaasa tunduvalt suuremaid rahvusvahelisi raputusi, kui me oskaksime ette arvata.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
MM kirjutas:
"Samas on raske uskuda, et Venemaa võiks provotseerida täiemahulise sõja. See tähendaks Kremlile selget eneseisolatsiooni."

Noh.. see on küll väheusutav, et Venet keegi mingi Gruusia pärast isoleerima hakkab. Selline lootus oli ehk enne 08/08 värki aga nüüd...

Tõnu
20 aprill, 2009 21:11
Marko Mihkelson ütles …
Tõnu: mina siiski usun, et ilma tõsisemate tagajärgedeta see Kremlile ei mööduks.
20 aprill, 2009 22:33
Anonüümne ütles …
Usk on tore asi aga kas seda toetavad ka mingid kogemused?
Kardan, et pigem ei.
Otsus Gruusia jätmise kohta Vene mõjusfääri tehti ilmselt millalgi spioonikriisi aegu(mäletad vene diversantide arreteerimist), veel Bushi ajal. Tol korral oli tasuks Vene toetus Iraani vastastele sanktsioonidele (mis osutusid hambutuiks:))

Kõrvalepõikena Iraanist.
Siiamaani pole Iraan teinud midagi, milleks tal pole rahvusvaheliste kokkulepete järgi õigust! Ja Iraan pole rikkunud ühtegi kohustust, mille on "rahvusvahelise kogukonna" ees endale võtnud - pean siin silmas tuumarelva levikut tõkestavat kokkulepet. Need on tõsiasjad, millest seesama rahvusvaheline kogukond püüdlikult mööda vaatab. Meedia annab oma osa ja varsti ongi kõik veendunud, et Iraan ehitab Pommi.

Tõnu
21 aprill, 2009 10:17
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave