Eesti pole kuigi välisturistisõbralik

Võib-olla on see arvamus pisut liialdatud, kuid viimastel päevadel mitmes Eestimaa paigas ringi liikudes olen tabanud ennast just selliselt mõttelt. Kui panna ennast välismaalase nahka, kes püüab näiteks täna Eestis omal käel ringi liikuda, suunatahvlitest abi otsida või ka mõningaid põnevaid paiku külastada, siis tuleb tal kas eesti keel ära õppida või seljakotiga raamatuid kaasas tarida. Või jäägitult Tom-Tomi usaldada:)

Mõned viiped. Tallinnas ja mujal üle Eesti leiab vaid üksikuid ingliskeelseid suunatahvleid, mis juhatavad autojuhti kas kesklinna, lennujaama, sadamasse või mõnda teise olulisse paika. Seejuures on Tallinnas näiteks Järvevana teel märk, kus suunaviidal vaid ülilakooniline täht C. See vist peaks tähendama inglise keeles kesklinna?

Üle Eesti on viimastel aastatel teedele ilmunud tänuväärselt palju viitasid muinsusobjektidele, kuid peaaegu valdav enamus nendest on üksnes eesti keeles. Tallinna-Virtsu teelt leiab vist vaid Laitse lossile viite ka inglise keeles.

Saaremaa praamil ütleb kapten küll tere, mainib teekonna pikkust ja soovib head reisi, kuid hoolimata lätlaste, venelaste, soomlaste või teiste pardalolekust kõlab see kõik vaid eesti keeles. Miks mitte soovida head Saaremaa avastamist või lihtsalt reisi jätku ka mõnes teises keeles.

Eestis on küllaga ajaloolisi objekte, mis pälviksid välisturisti tähelepanu. Aga mida ta teeb näiteks Pöide või Muhu Katariina kiriku (pildil) juures (pelgad näited), kui need on lukus ning puudub igasugune informatsioon nende ajalooliste hoonete saamisloost. Mitmekeelsed infotahvlid on küll kulutus, kuid siiski hädavajalik elementaarse turismisõbralikkuse väljanäitamiseks.

Väljaspool Tallinna vanalinna on Eestis küllaga põnevaid paiku, mis võiksid välisturistidele huvi pakkuda. Miks ei võiks me seda nendele lihtsamaks ja nauditavamaks teha? Turism - see on ju arvestatav sissetulek meie majanduses.