"Välisminister" Kirillist sai patriarh

Vene õigeusu kirik on saanud uue juhi. Just äsja valis kirikukogu ülekaalukalt Moskva ja kogu Venemaa uueks, kuueteistkümnendaks patriarhiks Smolenski ja Kaliningradi metropoliidi Kirilli. Nii nagu arvata võiski.

Kirilli valimine patriarhiks tähendab sisuliselt Sergiuse liini jätkumist Vene õigeusu kirikus. Patriarh Sergius oli teatavasti kirikupeaks Stalini soovil, mis sisuliselt tähendas selget kuuletumist riigile ning vankumatut koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel.

Kirilli elulugu on muljetavaldav. Vladimir Gundjajev (Kirill) sündis 20. novembril 1946 Leningradis (Peterburis) vaimuliku perekonnas. Juba 1960ndate aastate lõpust hakkas Kirill tegelema kiriku välissuhetega, mis kahtlemata oli märkimisväärselt varajane iga seesuguseks läbimurdeks. 25aastaselt saab temast Moskva patriarhaadi esindaja Genfis.

1974. aastal saab 28aastasest Kirillist juba Leningradi vaimuliku akadeemia rektor. Samas jätkab ta väga aktiivselt patriarhaadi välissuhtlemises osalemist. 1989. aastal sai temast ametlikult kiriku "välisminister".

Kirilli teeneks peetakse Vene õigeusu kiriku (Moskva ja emigratsioonis oleva) ühendamist, mis leidis aset kaks aastat tagasi. Samas on ta tuntud konservatiivse, kuid riigitruu hoiakuga. Kirilli valimine patriarhiks oli oodatud samm.

Kirill on mitmel korral kohtunud praeguse Rooma paavsti Benedictus XVIga. Kas see võiks olla eelduseks Moskva ja Vatikani mingilegi lähenemisele, näitab aeg. Igatahes on Moskva kiriku eesotsas mees,. kes teab väga hästi, mis laias ilmas toimub.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave