Iraagi valimised ja Eesti lipp

Tänaseid kohalikke valimisi Iraagis võib pidada tõsimeeli ajalooliseks. Viimaste uudiste kohaselt rahumeelselt ning samas väga aktiivselt möödunud hääletamine võib märkida tõsist murrangut Iraagi sisemise stabiilsuse saavutamisel pärast Saddam Husseini kukutamist 2003. aastal.

Mõned numbrid on ikka väga kõnekad. Kui viimastel valimistel neli aastat tagasi käis peamiselt sunnidega asustatud Anbari provintis hääletamas vaid 2 protsenti, siis täna on see number juba üle 60. Tegelikult olgi sunnide kaasamine üks võtmeküsimusi nendel valimistel.

Palju räägib seegi teadmine, et 400 kohale kandideeris täna 14 400 inimest (foto: reuters.com). Väga paljudele oli see üldse esimene kord nii kandideerida kui valimas käija. Samuti on analüütikud märkinud, et rahva toetus on nihkumas pelgalt religioossetelt ühendustelt sekulaarsemate liikumiste poole.

Loomulikult on veel vara öelda, kui tõsise läbimurdega ikkagi tegemist on. Ometi peaks tänane päev olema siiski piisavaks tõendiks sellest, et Iraagi valitsuse suutlikkus laiendada kontrolli ja juhtimist riigi provintsides on tõusuteel.

Iseenesest on hea, et õnnestunud kohalikud valimised Iraagis sattuvad aega, mil Eesti on lõpetamas selles riigis oma kaitseväelaste missiooni rahvusvaheliste jõudude koosseisus. Täpselt nädala pärast peaks Eesti lipp pidulikult kokku keeratama Bagdadi lähedases baasis.

Eesti missiooni võib pidada kõigiti õnnestunuks, kuigi me pidime selle eest maksma väga kallist hinda. 2006. aasta novembris, kui külastasin koos välisministriga Eesti kaitseväelasi Iraagis, võis kohapeal kuulda kiitvaid sõnu meie sõdurite kõrgest professionaalsusest. Seetõttu võib julgelt öelda, et ka tänu Eesti kaitseväelaste tegevusele on täna olukord Iraagis oluliselt turvalisem.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave