Läti mure on meie mure

Eilsed sündmused Läti pealinnas polnud kahjuks ootamatuseks. Juba pikemat aega on lõunanaabri sisepoliitiline kliima parajalt habras, mistõttu järsu majanduslanguse esimesed mõjud on andnud põhjust aktiivsemale "tänavapoliitikale".

Peamiseks järelduseks meile Läti sündmustest on lihtne tõdemus: mida keerulisem ja halvaendelisem on olukord Lätis, seda keerulisem on ka meie olukord. Seda eriti majanduses, aga ka julgeolekus.

Balti riigid on mitte ainult geopoliitiliselt, vaid eriti viimase tosina aasta jooksul ka majanduslikult tihedalt läbi põimunud. Teatavasti on Eesti ettevõtjad olnud ühed aktiivsemad inevstorid lõunanaabrite juures. Samas on kolme riigi pangandus läbi Skandinaavia, eriti Rootsi finantsasutuste väga tihedalt seotud.

Pole mingi avastus, et majanduse käekäik ei sõltu ainult tarkadest investeerimisotsustest või selleks soodsast ettevõtluskliimast, vaid ka üldisest uudisfoonist ehk esmasest emotsioonist. Kui pelgalt külmavõitu numbritele lisandub paras kogus pidevaid negatiivseid uudiseid (nii poliitikast kui majandusest), siis muudab see paratamatult ka üldist väljavaadet olukorra kiiremaks muutmiseks. Ja see ei puuduta üksi Läti muresid, vaid ka meid.

Eesti võib küll veidi kergemalt hingata, sest meie sisepoliitiline seis on lõunanaabritest tuntavalt erinev ning kindlam, kuid eriti majanduse kehvad väljavaated peavad meidki tõsiselt muretsema panema.

Seega veelkord rõhutades: Läti ja Eesti on omavahel rohkem seotud, kui see meile võib esiotsa tunduda. Mistõttu jääb lõunanaabrite otsustajatele soovida kainet meelt ning Balti koostöö tegelikku tugevdamist.

Kommentaarid

Marko Mihkelson ütles …
Näiteks üks reageering:
http://www.newsru.com/world/14jan2009/besporiadki.html
14 jaanuar, 2009 14:36
Marko Mihkelson ütles …
Veiko postitus näitab, kui killustunud on Läti parteimaastik:
http://spolitis.blogspot.com/2009/01/new-year-with-new-pollsters.html
14 jaanuar, 2009 23:21
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave