Marko Mihkelsoni blogi

Veel kaks kuud tagasi ei tahtnud Euroopa Liidu välisministrid midagi tõsiselt kuulda Gruusiat ähvardavast agressioonist. Gruusia küsimust ei tahetud võtta kohtumiste ametlikku päevakorda, kuna sellega kardeti Venemaad ärritada. Umbes sama retoorika kõlas ka NATO Bukaresti tippkohtumise eel, kui küsimuseks oli MAPi andmine Gruusiale. Nüüd on olukord pöördeliselt muutunud. Vähemalt formaalselt. Homme kogunevad Brüsselis Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy kutsel Euroopa Liidu valitsusjuhid erakorralisele kokkusaamisele. Teemadeks Gruusia ja Venemaa. Mis veelgi tähelepanuväärsem - Euroopas on koguni viidatud võimalike sanktsioonide rakendamisele Venemaa vastu. Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner (pildil) oli üks nendest, kes sellise ähvarduse välja käis. Homne päev saab Euroopa Liidule tõeliseks tugevusprooviks. Kui kohtumine päädib üksnes Venemaa käitumise kõvasõnalise hukkamõistuga, siis võib öelda, et Euroopa Liidu autoriteet demokraatlike väärtuste ja vabaduste kaitsel muutu...

Nüüd on kõik kaardid lauas. USA presidendivalimistel on algamas täistuuridel lõpuspurt. Kui Obama teadis oma nõrkust ning eelistas asepresidendikandidaadina välispoliitilist autoriteeti senaator Bidenit, siis McCaini valik oli minu arvates veelgi parem. Alaska kuberner Sarah Palin sobib suurepäraselt täiendama omakorda vabariiklaste liidri puudujääke. Mulle tundub, et Palin toob McCainile rohkem kui Biden Obamale. Demokraatide kandidaat on ise paras superstaar, kelle kõrval on niigi raske esile tõusta. McCain suudab aga koos Paliniga muutuda küllaltki ahvatlevaks nii Hillary Clintoni toetajatele, nooremale põlvkonnale (Palin on noorem kui Obama) kui ka nendele, kes soovivad valida kedagi, kelle töökoht pole Kapitooliumi künkal. Viimased küsitlused näitavad väga pingelist seisu McCaini ja Obama vahel. Suure tõenäosusega jääb see vahe napiks kuni valimispäevani 4. novembril.

Näib, et Lõuna-Osseetia "iseseisvus" kipub jääma ikkagi üürikeseks. Selle Gruusia separatistliku piirkonna parlamendi esimees Znaur Gassijev teatas täna avalikult , et Dmitri Medvedev ja Eduard Kokoitõ (pildil) on väidetavalt nädala algul kokku leppinud Lõuna-Osseetia liitmise Vene Föderatsiooniga. See pidi toimuma hiljemalt mõne aasta jooksul. Gassijevi sõnu kinnitas ka tema asetäitja Tarzan Kokoitõ, kui ütles, et "osseedid hakkavad ühiselt elama Vene riigi koosseisus". Lõuna-Osseetia täielik annekteerimine on de facto juba toimunud. Eeskätt puudutab see Venemaa föderaaleelarve vahendite eraldamist Lõuna-Osseetia taastamiseks. Nii sellel kui tuleval aastal saab Lõuna-Osseetia Venemaalt kokku 20 miljardit rubla. Veel enne de jure otsust sõlmivad Tshinvali ja Moskva 2. septembril Vene vägede kohaloleku põlistamiseks baasideleppe. Kas see kõik ei meenuta veidi stsenaaeriumit, mida on ajaloos juba läbi mängitud. Näiteks 1939-40?

Tadžikistani pealinnas Dušanbes peetud Shanghai Koostööorganisatsiooni kohtumisel ei õnnestunud Venemaal veenda ei Hiinat ega Kesk-Aasia riike ühinema Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamisega. Olgugi, et vastuvõetud deklaratsioonis justkui toetati Venemaa tegevust "rahu tagamisel" Kaukaasias, jäi peamine Kremlil saavutamata. Tegelikult toetasid nii Hiina kui teised SKO liikmed selgelt territoriaalse terviklikkuse põhimõtet. See on ka mõistetav, sest vaevalt nõustuks näiteks Hiina Taivani või Ida-Turkestani teema tõusetumisega analoogselt Abhaasiale või Lõuna-Osseetiale. Nagu arvata võiski, ei ole Venemaa üleskutset järginud hetkel mitte üks riik. Ka kõige lähedasemad liitlased nagu Valgevene, Kuuba või Venetsueela on ooteseisundis. Samal ajal jätkab Moskva oma kohaloleku suurendamist nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias. Samuti väärib tähelepanu, et Venemaa kindralstaap jätkab järjekindlalt Ukraina süüdistamist . Kas selle taga on midagi enamat kui lihtsalt vaenlaskuvandi loo...

Sellelt satelliidipildilt , mis on dateeritud 19. augustiga 2008, on hästi näha, millises ulatuses on Lõuna-Osseetias hävitatud grusiinide külasid. Mõistagi vajavad need taevakaardid kinnitusi ka maa pealt, kuid piltide eraldusvõime jätab vähe kahtlusi. Esialgsetel andmetel on Kehvi ja Tshinvali piirkonnas asuvates grusiinide külades täielikult hävitatud 787 ning osaliselt 243 hoonet. Viidatud veebiküljelt ( http://www.reliefweb.int/ ) võib leida veel terve rea situatsioonikaarte olukorrast Gruusias nii humanitaar- kui sõjalistes küsimustes. Siin ära toodud kaart illustreerib näiteks olukorda Gruusias 25. augustil 2008.

Venemaa president Medvedev kutsus eile maailma üles järgnema Kremli eeskujule ning tunnustama Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. Täna hommikuks pole veel keegi Venemaale "tuge teinud". Huvitav on näha, kes ja kas üldse samasuguse sammuga välja tuleb. Küsimus on tegelikult väga intrigeeriv. See näitab ära Venemaa tegeliku liitlaste või vasallide ringi. Mida teeb Valgevene ja teised SRÜ riigid? Mida teevad Venetsueela ja Kuuba? Mida teeb Serbia? Mida teeb Hiina? Mida teevad Süüria ja Iraan? Pole välistatud, et Moskva jääbki oma üleskutses üksinda. Pole ka välistatud, et nii Abhaasia kui Lõuna-Osseetia paluvad varsti enda liitmist Venemaa külge. Vastasel juhul oleks ikka Kremlile parajalt ohtlik, kui Lõuna-Osseetia kasvab "iseseisvaks" ja Põhja-Osseetia jääb Venemaa koosseisu. Venemaa on astunud suure sammu iseisoleerumise suunas. Kreml teab hästi, et tagasikäiku status ante belli juurde lihtsalt ei ole. Ja tundub, et nad seda ei tahagi. Moskva üritab kehtestada ...

Juhuse tahtel sattus just Tallinn olema see paik, kus Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli sunnitud Venemaad süüdistama rahvusvahelise õiguse jämedas rikkumises. Just sellised sõnad kõlasid Merkeli äsja KUMUs Eesti Välispoliitika Instituudi külaliste ees peetud kõnes. Veel mõned nädalad tagasi oleks selline avaldus Saksamaa liidrilt olnud mõeldamatu. Ometi tegi Venemaa president Dmitri Medvedev täna Sotšis Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamisega üheselt selgeks - Moskva ei hooli ei suveräänsete riikide territoriaalsest terviklikkusest, rahvusvahelisest õigusest ega rahvusvahelise koostöö põhimõtetest. Olgugi, et Merkel ei rääkinud oma kõnes Venemaa võimalikust ohjeldamisest, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks ja kriitilisemaks. USA välisminister Rice juba viitas Venemaa blokeerimisele ÜRO julgeolekunõukogus. Esmaspäeval kogunevad Euroopa Liidu liikmesmaade liidrid, kellel seisab ees keeruline ülesanne tugeva sõnumi edastamiseks. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisj...

Viimasel ajal on kohe kuidagi kahtlaselt palju hakanud kostuma Soome lahe põhjakaldalt hirmsaid ettekuulutusi Eesti süngest tulevikust. Loomulikult ei tuleks Leena Hietaneni ja Johan Bäckmani hulluseid kuigi tõsiselt võtta. Nagu olen sellest siin juba varemgi kirjutanud. Paraku tundub, et selle taga pole lihtsalt asjasoaliste soov olla ühiskonnakriitiline, vaid pigem vaenu ning segadust õhutav. Vaadake näiteks ennast teaduriks pidava Bäckmani blogi . Juba selle ülesehitus, sisu ning küsitlused viitavad, et tegemist pole mingi tõsiseltvõetava teaduriga. Pigem on nii Hietaneni kui Bäckmani puhul tegemist inimestega, kes on tunnetamas kas otseselt või kaudselt Venemaa mõju kasvu ning püüavad selle lainega ka kaasa liikuda. Pole välistatud, et nende tegevus pole sõltumatu. Küll on aga kindel, et ei Hietanen ega Bäckman suuda oma hüsteeritsemisega murendada Eesti ja Soome suurepäraseid suhteid. Nii nagu nad olid marginaalid, nii nad ka selleks jäävad.

Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse võimalik tunnustamine Kremli poolt ning seeläbi Gruusia territoriaalse terviklikkuse ühepoolne lõhkumine võib tähendada tõsiseid tagajärgi ennekõike Venemaale endale. Kreml on võtnud selge kursi jõulisele vastandumisele läänemaailmaga. Seda eriti lootuses, et ilma Venemaa energiaressurssideta ning ÜRO julgeolekunõukogu otsusteta pole võimalik paljusid globaalküsimusi osaliseltki lahendada. Ometi võib see "pullitamine" neile vaatamata kõigele väga kalliks maksma minna. Putini ja Medvedevi duo jõuline läänevastane retoorika ning Vene armee laiutav käitumine räägivad sellest, et Moskva ei kipu hoolima enam Lääne hoiatustest ega suhete jahenemisest. Viimast eelistatakse partnerlusele, sest see ei sobi kokku Venemaal uuesti pead tõstvale impeeriumi ideoloogiale. Venemaa juhtkond arvab, et suudab justkui "Kosovot tehes" laiendada oma geopoliitilist mõjuruumi. Samas pole sugugi välistatud, et uue ekspansiooni katse võib seekord päädid...

See tõdemus leidis veelkordse kinnituse täna, kui seitse julget noort korraldasid Punasel väljakul protestiaktsiooni Gruusia ründamise vastu. Samas meenutati sellega aktsiooni, mille 40 aastat tagasi 25. augustil 1968 võtsid samas kohas ette seitse toonast julget noort, kes protestisid "Praha kevade" lämmatamise vastu. Täna keskpäeval jõudsid noored lühikeseks ajaks rullida lahti loosungi, millel oli kirjas "Teie ja meie vabaduse eest!". Miilits sekkus kiiresti ning pidas kinni kolm protestijat ja neli ajakirjanikku. See on kui déjà vu. Venemaal pole 40 aastaga mitte midagi muutunud. Ikka sama sallimatu ja ikka samasuguse piiramatu miilitsavoliga riik. Samas näitab see aktsioon, et Venemaal on neid, kes vaatamata pealesurutud tõdedele julgevad oma arvamust väljendada. Just nende päralt ongi Venemaa tulevik. See ei juhtu kohe ega võib olla ka niipea, kuid ükskord saab ka Venemaa vabaks riigiks. Muide, huvitav on seegi, et Gruusia vastase rünnaku ajal pole Vene võimu...

Kaua oodatud ja poliitiliselt palju ette kirutud Pekingi olümpiamängud on tänasest ajalugu. Kui poliitika kõrvale jätta, siis said hiinlased suure spordiv õistluse korraldamisega väga hästi hakkama. Loodetavasti sai Hiina paljudele tuttavamaks ning hiinlasedki nägid kodus ühel ajal rohkem külalisi mujalt maailmast kui kunagi varem. Eesti tegi Pekingi olümpial täiesti korraliku esinemise. Minu arvates on kõik meie sportlased väärt kiitust. Kui Gerd Kanter ning Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tegid ära neilt oodatud tulemuse (loomulikult pingelises võitluses), siis eriti kiiduväärt on minu meelest kümnevõistlejate Mikk Pahapilli ja Andres Raja südi esinemine. Medaliriikide üldtabelis sai Eesti 81 medalivõitja seas 46. koha. Euroopa Liidu liikmetest jäid meie selja taha veel 9 riiki, nende hulgas näiteks sellised spordimaad nagu Rootsi, Austria ja Kreeka. Ometi polnud need olümpiamängud täisväärtuslikud ja maailma tähelepanu keskpunktis, sest üks olümpiariik kasutas suurt spordipidu ära s...

Esimest korda pärast Berliini müüri varisemist on USA ja Venemaa relvajõud taaskord saamas ninapidi kokku. Ja seekord sugugi mitte ühiste õppuste läbiviimiseks, vaid risti vastupidiste huvide kaitsmiseks. Poti sadam on Gruusia peamine väljapääs maailmamerele. Homme õhtuks peaksid sinna humanitaarabiga saabuma USA mereväe alused. Samal ajal on Venemaa relvajõud jätkuvalt Potis, kuigi see jääb Abhaasiast 30 kilomeetri kaugusele. Venemaa kindralstaap tegi täna avalduse , millest võib välja lugeda, et nad ei pea Sarkozy rahuplaani millekski. Ehk siis Venemaa ei kavatse oma "rahuvalvajaid" hoida mitte üksnes puhvertsoonides, vaid on vajadusel valmis suunama ka sügavamale Gruusia territooriumile. Nii nagu see on just praegu näiteks Potis. Sisuliselt käitub Vene armee riigi poliitilise juhtkonna heakskiidul kui üks suur maffiajõuk, mis püüab kehtestab oma seadusi, hirmutada vastast võimalike karistusoperatsioonidega ning narrida kõiki, kes püüavad temaga heaga kokku leppida. Poti sa...

USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obama on kohe-kohe kaardid lauda löömas. Mõned päevad enne parteikongressi algust on ta allikate kinnitusel valinud oma asepresidendikandidaadiks senaator Joseph Bideni. Obama valik näitab, kui oluliseks on kujunenud selles kampaanias välis- ja julgeolekupoliitika. 65-aastane ning sellest 36 aastat senaatoriks olev Biden on praegu Senati välisasjade komitee esimees, kellel vaatamata väikesele osariigile (Delaware) on Obamale pakkuda kogemus ja autoriteet välispoliitika vallas. Vabariiklaste kandidaat John McCain on paljude küsitluste kohaselt viimastel nädalatel oluliselt kahandanud vahemaad Obamaga ning mõnes küsitluses lausa ettegi läinud. Ikka tänu sellele, et tema usutavus välispoliitikas on oluliselt suurem kui Obamal. Ka viimase suur Lähis-Ida ja Euroopa turnee pole oluliselt tema usutavust kasvatanud. Eks kindlasti on oma jälje jätnud ka äsjane suhete teravnemine USA ja Venemaa vahel, kus küsitlused annavad väga ilmse edumaa just McCai...

Nendel päevadel kuulsin ühelt oma allikalt lugu, mis seoses Venemaa agressiooniga Gruusia vastu sunnib tähelepanelikkusele. Asi juhtus augustis 1999, kohe pärast Vladimir Putini nimetamist Venemaa uueks peaministriks. Valitsusjuhi kabineti ooteruumis võeti kangemat kraami. Juhuslikule sisenejale pakuti samuti ühineda toostiga, mille ütles karmi olekuga mees. Ta valas välja ning toostitas, ootamatult - Elagu Venemaa 1913. aasta piirides! See oli Igor Setšin (pildil). "Pagunitega" tõlgina sai Setšin Putini usaldusisikuks juba 1990ndate aastate algul. Tänaseks on Setšin esimese asepeaministrina Putini peamisi nõustajaid ning mõjuvõimas mees energeetikas. Just tema viis läbi Jukose hävitamise ning Hodorkovski vangi saatmise. Setšin on Venemaa tänase valitsuse üks salapärasemaid tegelasi. Ta pole avalikkuse ees kuigi sage külaline, sest temale on parimad otsused salajased otsused. Ja ometi oli see bravuurikas toost justkui ettekuulutus. On ka ju Putin öelnud, et 20. sajandi suuri...

Viimased uudised näitavad, et Venemaa ei kavatse oma vägesid Gruusiast veel niipea välja tõmmata. Mängides Lääne teatavatel vastuoludel püüab Moskva hoopiski põlistada oma kohalolekut lisaks Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale sügavamal Gruusia sisemuses. Venemaa nimetab seda "rahutagamise kindlustamiseks". Teiste sõnadega tähendab see katset halvata täielikult Gruusia poliitilist ja majanduslikku elu. Moskva lihtsalt mängib Lääne närvidel ning loodab, et see ei suuda oma erimeelsusi siluda ühtseks ja jõuliseks positsiooniks. See, et Venemaa president Medvedev on ühe nädala jooksul juba kahel korral oma sõnu rikkunud, ei näi Kremlit vähimalgi moel häirivat. Samavõrd vähe ei hooli Moskva lääneriikide hajuvast retoorikast. Loodetakse, et peale sõnade ei järgne midagi ning Venemaa saab suurema sõna- ja mõjujõu Gruusia tuleviku määramisel. Seepärast on just praegu väga oluline, et kujunenud olukorras (Vene vägede püsimine Gruusias) jätkaks Lääs konsolideeruva surve avaldamist Venemaa...

Suur võit on tulnud! Eesti sai Pekingis ihaldatud kulla ning selle autoriks on muidugi maailma kettaheite valitseja Gerd Kanter. Pärast Osaka kulda kirjutasin siin blogis , et alanud on Gerdi valitsemisaeg. Nüüd võin vaid üle öelda - Gerdi suurepärane seeria jätkub! Ja see on ikka alles algus!

Kas te teate, kes ja kuidas tegi otsuse alustada sõjalist invasiooni suveräänse Gruusia vastu? 1993. aasta detsembrist kehtiva Venemaa põhiseaduse paragrahv 102 lõige 1 punkt d) ütleb konkreetselt: loa relvajõudude kasutamiseks väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi annab parlamendi ülemkoda - Föderatsiooninõukogu. Kas selline luba on antud? Nagu võib veenduda Vene parlamendi ülemkoja koduleheküljelt , siis ei. Seega pole liialdatud, kui arvata, et Venemaa president Dmitri Medvedev rikkus Gruusiasse vägesid saates oma riigi põhiseadust. Tegelikult on see kahjuks ilmne kinnitus sellest, kui ebademokraatlikud, salajased ja ettearvamatud on tänase Venemaa otsustusmehhanismid. Avaliku retoorika põhjal tegi esimese sõjakuulutuse peaminister Vladimir Putin. Talle järgnes samasisulise avaldusega president Dmitri Medvedev. Me ei tea, kas üldse või kui, siis millal ja milline kogu (näiteks julgeolekunõukogu) invasiooni otsuse tegi. 1994. aastal oma riigi raames Tšetšeeniasse vägesid suuna...

Eesti üks suuremaid sisemise julgeoleku ohtusid peitub infoväljade erinevuses. Seda tõdeti eelmise aasta aprillis, seda on teravalt tunnetada Gruusia sündmuste kontekstis. Paraku on see jäänudki vaid tõdemiseks ning mingeid reaalseid samme pole astutud. Juba enne eelmise aasta aprillisündmusi oli selge, et Venemaa riigistatud ning järjekindla propagandaga sisustatud meediakanalid loovad nende pidevates ning jäägitutes jälgijates maailmast kallutatud kõverpilti. Eriti kontrastne on see väljaspool Venemaad, kus on olemas ka alternatiivne maailmakäsitlus. Näiteks Eestis. Vaatamata kõigile rahalistele ning muudele raskustele pole täna mingit õigustust sellele, ETV kanalitel puudub kasvõi minimaalnegi venekeelne programm. Minu arvates võiksid kõik asjasse puutuvad otsustajad võimalikult kiiresti siin tegevuskava koostada ning hiljemalt 1. jaanuarist 2009 programmiosa käivitada. Kindlasti peaks see sisaldama arvestatavas mahus uudiseid, diskussioonsaateid, dokumentaalfilme ja nii edasi. Nagu...

Kuigi Venemaa liidrite käitumine jätab mulje, nagu neil oleks täiesti ükskõik, mida maailm arvab Moskva viimaste päevade tegevusest Gruusias, peaks Lääs jätkama diplomaatilise surve avaldamist nii vägede väljaviimise kui ka kestvama rahu saavutamise nimel. Igatahes on lääneriikide liidrite järjekindlus sellel teemal igati kiiduväärne, sest just sellise ühtse ja solidaarse joonega on võimalik Venemaa piire ületavaid ambitsioone ohjeldada. NATO homne erakorraline välisministrite kohtumine peaks andma viiteid ka sellele, millised võimalikud pikaajalised järelmid on Vene-Lääne suhetele laiemalt. Esimene järeldus on kindlasti see, et president Medvedevi juuni alguses pakutud Euroatlandi uue julgeolekuarhitektuuri idee peaks olema selgelt maha maetud. Agressorina käituvat Venemaad ei saa käsitleda partnerina. Seepärast tuleks üle vaadata ka NATO ja Venemaa suhete formaat. Teiseks peaks olema selge, et NATO roll Euroopa julgeoleku tagamisel mitte ei kahane, vaid kasvab. Seejuures naaseb kaits...

Vene armee tegevus Gruusias ei jäta kahtlust - tegemist on röövlijõuguga, kes Tšetšeenia sõdadest päritud karistamatuse õhkkonnas on nüüdsest oma jõleda tegevuse laiendanud ka iseseisva naaberriigi territooriumile. Gruusia territooriumil vaba voliga ringi uitavad Vene armee vormis röövlijõugud panevad toime tapmisi, vargusi, vara hävitamist, metsade põletamist ja infrastruktuuri hävitamist. Kuigi rahulepe on formaalselt alla kirjutatud, jätab Venemaa lahtiseks aja, mil ta oma röövlijõugu kavatseb Gruusiast välja tõmmata. Väidetavalt tegelevad viimased rahu tugevdamisega. Tülgastav! Lääneriigid peaksid viivitamatult saatma Gruusiasse oma rahuvalvejõud, et peatada Venemaa armee karistamatu marodööritsemine. Lugege kasvõi tänast Gruusia poole ametlikku infolinti ning mõistate, mida ma silmas pean: 21:15 About 60 Russian military cars have been deployed at the entrance of town Akhalgori 40 km north-west of Tbilisi. 20:00 According to the reports from Akhalgori district, Russian troops have...

Venemaa välispoliitika ja propaganda töötavad täistuuridel. Rakendatud on paljud tööriistad. Juba ammu aega polnud midagi kuulda Saksamaa ekskantslerist Gerhard Schröderist, Moskva ühest kindlast ja äraproovitud ruuporist. Nüüd, millal Venemaa on jäänud Gruusia vastase sõjaga rahvusvahelise surve alla, on Schröder jälle kapist välja toodud. Kuuba ja Venetsueela liidrite järel on võtnud avalikult Venemaad toetada ning Gruusiat süüdistada ka Gazpromi palgal olev Gerhard Schröder. Intervjuu Der Spiegelile ei üllata, kuid kõlab kui Moskva poolt soositud PR-materjal. Schröderi inetu juhtum veenab, et Gazpromi palgal olemine nõuab selgeid poliitilisi vastuteeneid. See pole kaugeltki esimene kord, kui Schröder on mõnuga Venemaa huve teeninud. Mäletatavasti oli Saksamaa sotside eksliider üks nendest, kes siunas Eestit eelmise aasta aprillis Vene propaganda stiilis. Nüüd siis sihtmärgiks Gruusia. Selles valguses on eriti kahju, et sellesse lõksu on lasknud ennast meelitada ka Soome ekspeaminis...

Tegeilikult pole selles midagi üllatavat. Venemaa arenguid jälgivatele inimestele oli ammu teada, et Kremli tegevus eriti viimasel kaheksal aastal on olnud kõike muud kui riigi demokratiseerimine. Vastupidi. Alates president Putini võimuletulekust on enesekehtestamise selgrooks saanud autoritaarsele poliitilisele süsteemile tuginev impeeriumi ideoloogia. Otse loomulikult on sellise ideoloogia või maailmanägemise vastandkujuks vaba demokraatlik maailm. Seepärast võime Venemaa agressiooni Gruusia vastu pidada impeeirumi ideoloogia jõuliseks kehtestamiseks. Loomulikult ei sündinud see agressioon tühjalt kohalt. Nii sõjaliselt kui eriti ideoloogiliselt on seda juba aastaid ette valmistatud. Konkreetsemalt rääkides käivad selle alla nii Putini Müncheni kõne´eelmise aasta veebruaris kui tema kurikuulus teejuhis: "Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof". Viimastel päevadel on impeeriumi ideoloogia ammused eestkõnelejad muutunud eriti sõnakaks. Se...

Lähemad tunnid ja võib olla ka päevad näitavad, kas praegune õhkõrn relvarahu Gruusias jääb püsima ning kas sellest kujuneb pinnas pikaajalise rahu rajamiseks. Samas on endiselt äärmiselt murettekitavad teated öötundidel ja varahommikul jätkunud etnilisest vägivallast Lõuna-Osseetias ning sellest lõuna poole jäävates gruusia külades. Siin peaksid rahvusvahelised vaatlejad (OSCE näiteks) viivitamatult sekkuma. Ka on täpselt teadmata, mis ikkagi toimub Groi linnas. Mitme uudistekanali ja ka president Saakašvili kinnitusel on Vene soomuskolonn liikunud linna, pidavat käima marodööritsemine. Viimast on täheldatud ka teistes Gruusia linnades. Näiteks Zugdidis. Samuti lasid Vene väed Poti sadamas eile õhtul põhja mitu Gruusia alust. Praeguseks olevat nad sealt lahkunud. Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa vahendusel on vähemalt praeguseks saavutatud Venemaa agressiooni peatamine ning Gruusia seadusliku valitsuse kukutamine. See on aga alles väga esimene samm selleks, et püsivamat rahu luua ...

Nii nagu karta võiski, ei kipu Venemaa presidendi lubadused relvarahust ellu rakenduma. Venemaa kas lollitab Prantsusmaa presidenti või ei kontrolli Dmitri Medvedev ülemjuhatajana oma relvajõudusid. Igatahes on viimased uudised Gruusiast endiselt väga ärevad ning Moskva lubatud relvarahu tegelikkuses ei kehti. Sellest annab tunnistust Gruusia valitsuse pressiteade, mis väljastati pisut enam kui tund aega tagasi. Toon selle ära täielikult. Government of Georgia FOR IMMEDIATE RELEASE Tuesday, August 12 • 17:50 Tbilisi, Georgia URGENT: Georgia confirms continued presence of massive Russian occupation force, bombings, ethnic cleansing & economic warfare. Contrary to some media reports and to the statement by Russian President Medvedev, Russian occupation forces are fully operational in Georgia with at least 12,000 troops throughout the country, many of them outside of Abkhazia and South Ossetia. This is no way represents a "halt to military operations" or a "halt to war...

Vahelduseks toon siinkohal ära ühe tänase analüüsi Šveitsi pankade poolt, kus kirjeldatakse Vene-Gruusia sõja võimalikke mõjusid Ida-Euroopa majandustele. Jätan täpsema allika enda teada, kuid lugemist väärib see küll. The invasion by Russia of Georgia's territory is a watershed event whichraises two important questions: * Why is Russia attempting to shut down Georgia's main oil pipeline?Preliminary reports seem to indicate attempts by Russia to bomb the pipelinewhich delivers up to 1m barrels per day into Western Europe. Now of course,Russia may simply be trying to cripple Georgia economically. Or Russia mayhave grown accustomed to living off the returns of high oil price and, justas Iran seems to rattle the cage each time oil prices head south, Russia maybe attempting to forestall a world of lower oil prices. Some of the recentcommentaries we have read suggest as much. However, we highly doubt that thereal explanation behind the past weekend's military actions is driven b...

Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi otsus lõpetada "operatsioon Gruusia rahule sundimiseks" näitab, et lääneriikide diplomaatiline tegevus on andmas esimesi tulemusi. Ehk teisiti - lääneriikide ühtne ja järjekindel tegevus Venemaa agressiooni peatamiseks ning kestva rahu saavutamiseks Gruusias peab jätkuma. See on hetkel kõige olulisem vahend Lääne liidrite kätes. See peaks leidma väljendust nii praegu käimasoleval Põhja-Atlandi Nõukogul kui homsel Euroopa Liidu välisministrite kogunemisel. Loodetavasti selgub juba Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy Moskva kohtumistest, mida Medvedevi otsus tegelikult tähendab ning milliste tingimustega Venemaa esineb. Samuti ei ole veel kindel, mis Gruusias, eriti Kodori orus tegelikult toimub. Pole teada, kas Medvedevi käsk puudutab ka apsuate või osseetide tegevust. Igatahes on uudis lootustandev, et massiivne Gruusia vastane rünnak peatatakse. Samas on tähtis juba praegu rõhutada, et kestva rahu tagamiseks peab...

CNNi koduleheküljel toimub midagi kummalist. Juba hommikul Kuku raadio stuudios panime üllatuslikult tähele, et CNNi uudisteankrud tutvustasid veebis üleseatud küsitluse tulemusi. Selle kohaselt 69 protsenti vastanutest leidis, et Venemaa on Gruusias rahutagaja ning 31 protsenti arvas, et agressor. Vastamisi oli siis 45 000. Vaevalt paari tunniga on pilt kiiresti muutunud. Hetk tagasi oli hääletamisi juba üle 205 000 ning "rahuvalve" poolt oli juba 90 protsenti vastamistest. Pole küll jälginud CNNi telepilti, kuid sellist numbrit ei peaks nad küll tiražeerima. Liiga kahtlane on see numbri muutus, sest CNNi enda uudissisu seesugust pilti ei edasta. Kuna Venemaa kübertegevus praeguses infosõjas on ilmne (Gruusia kodulehtede ründamine), siis ei saa välistada, et CNN on rakendatud läbi selle "polli" propaganda teenistusse. Võitlus meelsuse ja hoiakute üle Läänes on praegu Moskvale võtmeküsimus.

Venemaa tänased liidrid ei vastuta mitte üksnes agressiooni eest sõltumatu ja demokraatliku Gruusia vastu, vaid on sisuliselt lasknud allavett ka Pekingi olümpiamängud. Maailma tähelepanu pole täna kaugeltki spordil, vaid sõjal. Sõjal, mille algatas Venemaa. Kahjuks on ka Eesti rahvusliku ringhäälingu suur Hiina invasioon tõsiselt kannatamas. Olümpiamängud ei suuda mingil viisil konkureerida maailma tippuudisega - Gruusia jõhkra ründamisega Venemaa poolt. Eriti kummaline oli eile ETV Pekingi stuudiost kuulda kultuuriministeeriumi tippametniku Siim Suklese kommentaari sellest, et maailmas käib 200 konflikti ning keegi ei jõua neid loendada ega tähele panna. Kas tõesti? Minu arvates peaksid viimaste päevade sündmused tähendama selgelt - Venemaal pole õigust korraldada 2014. aasta Sotši taliolümpiamänge. Eesti peaks siin algatama koos sarnaselt mõtlevate riikidega protestiliikumise.

Gruusia okupeerimist läbiviiva Putini parteiga jäägitult lepingut hoidev Savisaar ning Venemaaga ennast majanduslikult sidunud ekspeaminister Vähi tänased avaldused olukorra üle Gruusias räägivad kahjuks sellest, et mõlemale mehele pole kuigi oluline Eesti tulevik ega julgeolek. Keskerakonna tänane otsus mitte kirjutada alla Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise avaldusele näitab, et Putini parteiga sõlmitud lepe ei luba olla neil iseseisvad ei Eesti kodanike ega ka siin riigis elavate kõigi inimeste huvide ja julgeoleku kaitsmisel. Eriti üllatas mind aga Vähi võhiklikkus sellest, et raketisüsteemi Gradi pole kunagi varem kasutatud selliselt, nagu tegid seda väidetavalt grusiinid. "Vähi pole kunagi kuulnud, et seda territooriumi süsteemse hävitamise relva kasutatakse linna hävitamiseks. «Hullumeelsus, et see juhtus täna Euroopas,» tõdes Vähi," edastab Postimees. Ekspeaminister võiks korrakski mõelda ja lugeda sellest, millega on hakkama saanud Venemaa föderaaljõ...

Viimase paari tunni jooksul tulnud informatsioon Gruusiast on vastuoluline, kuid räägib Vene vägede edasiliikumisest nii Abhaasiast kui Lõuna-Osseetiast Gruusia sisemusse. Sõltumatult kinnitamata andmetel on Vene väed hõivanud täna pärastlõunaks Zugdidi, Senaki ning Gori. Just viimase, vaevalt 65 kilomeetri kaugusel Tbilisist asuva Gori hõivamine tähendab riigi sisulist poolitamist, kuna tegemist on tähtsa liiklussõlmega Ida- ja Lääne-Gruusia vahel. Pool tundi tagasi tulnud informatsiooni kohaselt on Vene väed liikumas Tbilisi suunal. Seda on veel hetkel raske kinnitada, kuid Gruusia põhijõud on koondatud pealinna kaitsele.

Viimased uudised räägivad kahjuks sellest, et Venemaa ei kipu hoolima president Saakašvili relvarahulubadusest. Jätkuvad rünnakud. Abhaasiast lõunas asuv Zugdidi on Vene vägede kontrolli all. See uudis tuli pool tundi tagasi. Toon allpool ära eilse ja tänase päeva sündmuste kronoloogia nähtuna Gruusia poolelt. Venemaa on samas kinnitanud, et nad on kaotanud neli lennukit: kolm Su-25 ja ühe TU22. Gruusia andmetel on neid aga kuni 20. 11 August 1. 14:30 Senaki base is bombed by Russian aviation. 2. 13:30 President Saakashvili signs a ceasefire agreement, prepared by the foreign ministers of France, Finland, and Georgia. The foreign ministers of France and Finland are taking the agreement to Moscow in order to persuade President Medvedev to sign it. http://www.gpb.ge/moambe_news.php?lang=eng&tm_id=0&news_id=16190 3. 12:05 Russian aviation is bombing Georgian servicemen in Upper Abkhazia. 4. 10:00 Village of Eredvi came under the fire of Russian artillery. 5. 07:15 Senaki airport i...

Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...

Vaatasin just Vene telekanalitelt RTR ja ORT õhtuseid uudiseid. Midagi nii küünilist ja valelikku pole juba tükil ajal näinud. Sisuliselt püüab Moskva propagandamasin jätta vähemalt venemaalastele pilti, et grusiinid on hirmsad terroristid, et Saakašvili tuleb kohtu alla anda süüdistatuna genotsiidis, et Putin ja Medvedev on kangelased ning et Gruusia linnu pommitavad õhust grusiinid ise. ORT ülevaates öeldi läbi Venemaa esindaja NATOs Dmitri Rogozini otse, et Gruusia linnade pommitamine Vene õhujõudude poolt on desinformatsioon ning et selle taga on Gruusia enda jõud. Venemaa püüab kõigiti läbi mängida omalt poolt Balkani ehk Kosovo stsenaariumit. Nagu näitas ka tänane pingeline arutelu ÜRO julgeolekunõukogus , Venemaa rahvusvahelise avalikkuse hoiakust ei hooli. Samal ajal on küberrünnakute alla sattunud mitmed Venemaa demokraatlikud veebiruumid (näiteks www.kasparov.ru ), kus on tsenseerimata jutt Moskva agressioonist Gruusia vastu.

Sellel veebiaadressil saab anda allkirja Gruusia toetuseks. Rahvusvahelise aktsiooni korraldajad pöörduvad USA Kongressi, Euroopa Parlamendi ja ÜRO poole järgmise üleskutsega: The hereby signers, are making a statement to express our support to the Republic of Georgia, currently being attacked by the Russian Federation, we are making a call to the European Union, the United States of America, and all peoples and nations of the world to repulse the current aggressions being performed by the Russian military lead by president Dmitry Medvedev and prime minister Vladimir Putin; our plead is to call the nations of the world and all International Organizations, to demand an immediate ceasefire and the removal of Russian troops off Georgian territories; we also call the Russian people to reject the hostilities and urge their government to return to peace.

Just praegu on jõudnud avalikkuse ette kolme Balti riigi parlementide esimeeste avaldus. Selle inglise keelne variant on toodud allpool. Samas on suure tõenäosusega juba ülehomme kogunemas Riigikogu oma erakorralisele istungjärgule, et samuti arutada olukorda Gruusias ning võtta vastu sellekohane avaldus. Tänane meeleavaldus (kust kõrvalolev pilt) Vene Föderatsiooni saatkonna ees Pikal tänaval oli äärmiselt vajalik selleks, et näidata - me ei ole ükskõiksed, kui rünnatakse demokraatlikku ja vaba riiki. Vaid nii on võimalik taltsutada agressorit ja julgustada neid, kes kardavad väikeriikide vabaduse eest seisma. Declaration of Presidents of Parliaments of the Baltic States 10 August 2008 With deep concern and anxiety, we are observing the events in Georgia which at this moment is under intensive attacks by the army of the Russian Federation. We are calling on the international community to decisively condemn actions of Russia and to promptly take all necessary steps to stop the war and ...

Viimastel tundidel saabunud uudised Gruusiast pole kuigi lohutavad. Õhurünnaku all on olnud Tbilisi lennujaam. Venemaa jätkab uute jõudude koondamist nii Lõuna-Osseetiasse kui Abhaasiasse. Venemaa kindralstaabi ülema asetäitja kindralpolkovnik Anatoli Nagovitsõni sõnul on Gruusiasse saadetud üksuste seas ka Pihkva dessantväelased. Venemaa tegevus näib hetkel olevat suunatud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia (koos Kodori oruga) täielikule eraldamisele Gruusia ülejäänud territooriumist. Sellele viitas ka Putin oma eilsel käigul Vladikavkazi. Õhurünnakute eesmärk on tõenäoliselt purustada strateegilist infrastruktuuri ning külvata Gruusia elanike seas paanikat. Kogu see kiire ja kavakindel tegevus, suurte väeüksuste valmisolek sissemarsiks ning sellele lisandunud infosõda näitavad väga ilmekalt Venemaa valmisolekut agressiooniks. Balti riikide ja Poola presidentide ühisavaldus on leidnud väga head vastukaja, mistõttu on äärmiselt tähtis praegu jätkata aktiivset diplomaatilist ja poliitilist te...

Selline näeb välja Tbilisi ametlik informatsioon tänastest sündmustest sõjalises konfliktis Venemaaga. 1. 22:30 Russian air forces bombarded Chkhalta, administrative center of Upper Abkhazia. No Casualties reported. 2. By 19:45 Tskhinvali is under ultimate control of Georgian Government troops. 3. Russian Navy prevented Moldovan Cargo Ship Lotus - 1 carrying wheat from entering Poti Port. Lotus - 1 was forced to go back. 4. 16:35 Oni was bombarded by Russian aviation. 5. 16:15 Two Russian battleships are heading towards Poti port. By this time they are near Gudauta. 6. 16:05 Four Russian jets flew over Upper Abkazia. 7. 15:45 Abkhaz separatist leader Sergey Bagapsh announced the launch of bombardment of Upper Abkhazia. 8. 14:30 The Parliament approved ordinance of the Declaration on the State of War and full mobilization. 9. 14:00 Russian air force attack Upper Abkhazia (Kodori gorge) in several places, including the airdrome in the village of Omarishara. 10. 12:40 Kopitnari airdrome i...

Venemaa agressioon Gruusia vastu on juba praegu osundamas tervele reale õppetundidele, mida tuleb eeskätt lääneriikidel kiiresti analüüsida ning arvesse võtta. Toon need siinkohal välja tähtsust järjekorras arvestamata. 1. Venemaa tänase juhtkonna poliitika on tõsiseks ohuks demokraatlikele naaberriikidele. Laiemalt on Venemaa ennast jõuliselt vastandanud Lääne vabaduse ja demokraatia ideaalidele. Uus Külm sõda on reaalsus. 2. Venemaa ei hooli rahvsuvahelisest õigusest ega rahvusvahelistest organisatsioonidest, sealhulgas SRÜst. 3. Käimasolev Venemaa agressioon on ette valmistatud pikema aja jooksul ning pole juhuslik, et see sai alguse olümpiamängude avamise ajal. 4. Venemaa liikmelisus eeskätt Euroopa Nõukogus, aga ka OSCEs ja G8s tuleb üle vaadata. Vähemalt Euroopa Nõukogu kontekstis ei tohi Venemaa tegevus jääda karistuseta. 5. Venemaa agressiooni peamiseks eesmärgiks on Gruusia eemalhoidmine NATOst. Seepärast tuleb NATO liikmesmaadel tugevdada jõupingutusi Gruusiale liikmelisuse t...

Viimased uudised Gruusiast räägivad laienevast sõjategevusest. Venemaa õhujõud pommitasid eile öösel mitmeid strateegilisi piirkondi, nagu Poti sadamat, Senaki raudteejaama ja Kutaisi lennujaama. Tbilisis otsustasid valitsusasutused õhurünnakute kartuses muuta oma asukohta. Mitmed netikanalid ei tööta, mistõttu on raske ka jälgida sündmuste tegelikku kulgu. Samas on selge, et konflikti piirkond pole üksnes Lõuna-Osseetia, nagu püüavad näidata Vene infokanalid. Just praegu meie saatkonnast Tbilisist tulnud informatsiooni kohaselt jätkuvad ägedad lahingud Tshinvalis. Taas on alustatud Gori pommitamist. Samuti valmistutakse väidetavalt Kodori oru ründamiseks Abhaasias. Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu peab kaasa tooma selged rahvusvahelised vastusammud. See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud. Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja ...

Täna pärastlõunal peetud erakorralisel istungil võttis Riigikogu väliskomisjon üksmeelselt vastu avalduse, millega mõistetakse hukka Venemaa sõjaline agressioon Georgia vastu. Istungil kuulasime ära välisminister Paeti informatsiooni. Samuti andis ülevaate toimuvast Georgia ajutine asjur Eestis. Poolteist tundi väldanud koosoleku tulemusel sündis alljärgnev avaldus: Täna erakorralisele istungile kogunenud Riigikogu väliskomisjon avaldab sügavat muret seoses olukorraga Georgias. Väliskomisjon mõistab hukka Venemaa sõjalise sekkumise Georgias ja kutsub Venemaad üles Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevust viivitamatult lõpetama. Väliskomisjon kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu, Euroopa Liitu ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone koheselt astuma samme selleks, et lõpetada Venemaa agressioon Georgia vastu ja vältida konflikti eskaleerumist naaberregioonidesse. Väliskomisjon toetab OSCE eesistuja Soome vahendustegevust Georgia ja Venemaa vahelise konflikti l...

Uudised Gruusiast ei lohuta. Venemaa ründelennukid pommitasid hommikul Gori piirkonda ning praegu ka Tshinvali ümbruse külasid, kusjuures kinnitamata andmetel on üks lennukitest grusiinide poolt alla tulistatud. Gruusia president kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Rahvusvaheline üldsus peaks kiirelt sekkuma, et vältida laiaulatusliku sõja levikut regioonis, peatada Venemaa agressioon Gruusia vastu ning looma eeldused püsiva rahu saavutamiseks. Riigikogu väliskomisjon koguneb tõenäoliselt oma erakorralisele istungile täna pärastlõunal, orienteeruvalt pool neli.

Viimastel tundidel on olukord Lõuna-Osseetias kiirelt halvenenud. Alanud on laiaulatuslik konflikt, mille ees kannab täit vastutust Venemaa provokatiivne käitumine. Euroopa Liit peaks kiirelt astuma samme Moskva tegevuse ohjeldamiseks. Sisuliselt koheselt pärast NATO aprillikuist tippkohtumist Bukarestis, mil Gruusia jäi ilma liikmelisuse tegevuskavast, on Venemaa astunud järjekindlaid samme olukorra eskaleerimiseks Gruusia separatistlikes piirkondades. Kõik Tbilisi ja lääneriikide katsed leida lahendust läbirääkimiste kaudu on siiani Venemaa survel tagasi lükatud. Selle tulemuseks on juba kümned hukkunud inimesed ning oht laiema regionaalse konflikti levimiseks. Kordan veelkord oma pühapäevast üleskutset: Euroopa Liidu välisministrid peaksid koheselt katkestama oma puhkused ning kogunema erakorralisele kohtumisele seoses Venemaa sõjale õhutava käitumisega Gruusias. Minu arvates peaks ka Riigikogu väliskomisjon kogunema kiirelt erakorralisele istungile, et analüüsida olukorda ning teh...

Viimastel päevadel Eestis jälle tuure kogunud jutt uuest automaksust pole senini miskiks pidanud Euroopa Liidu üldisemat hoiakut. Ei sotsiaaldemokraatide pakutud jõuallikapõhine luksusmaks ega ka reformierakonna soovitatud registreerimismaks pole tegelikult kooskõlas Euroopa Liidu laiema visiooniga. 5. juulil 2005 tegi Euroopa Komisjon oma ettepanekud väikesõidukite maksu reguleerimiseks liikmesmaades. Selles soovitati esiteks hiljemalt 10 aasta jooksul loobuda liikmesriikide vahel segadusi tekitavast registreerimismaksust ning suunata peamine tähelepanu CO2 emissiooni piiramisele automaksu kaudu. Euroopa Liidu Nõukogu tegi sõidukite heitegaaside emissiooni piiramise kohta esimese otsuse juba 1996. aastal. Hiljem on seatud eesmärgiks, et aastaks 2010 oleks ühe sõiduki saastetase kilomeetri kohta maksimaalselt 120 grammi. Arvestades Euroopa Liidu üldisemat hoiakut tuleks minu arvates ka Eestil võtta automaksu peale mõtlemisel ennekõike eesmärgiks saaste piiramine. Põhimõte peaks olema...