Poola riskib enda ja Euroopaga
Poola välisministri äsjane avaldus, et tema valitsus võib Euroopa Liidu uuendatud põhiseadusleppe põhja lasta, peaks tegema tõsiselt murelikuks eeskätt poolakaid endid. Kui tõepoolest peaks minema nii, et sellel nädalal jääb Euroopa Ülemkogul kokkulepe saavutamata üksnes Poola vastuseisu tõttu, siis siin on korraga mitu negatiivset järelmit.Esiteks ohustab Poola enese jäämisega tõsisesse isolatsiooni. Poola veto Venemaa suunal partnerlus- ja koostööleppe kõneluste osas leidis Euroopa solidaarse toetuse, olgugi, et eravestlustes on paljud diplomaadid üpris mürgised Varssavi liigjäiga hoiaku peale. Teine veto järjest oleks lihtsalt liiga palju.
Teiseks võib poolakate põikpäisus avaldada mõju Ida-Euroopa kuvandile tervikuna. See on eriti ohtlik ajal, kui Venemaa vastupidi surub peale mõjuväljade poliitikat ning üheks sihtmärgiks näib taaskord olevat seesama Kesk- ja Ida-Euroopa.
Kolmandaks ja kõige olulisemks probleemiks saab aga olema Euroopa Liidu enda langemine oma ajaloo võib olla ehk kõige tõsisemasse sisekriisi. Arvestades neid väliseid ohtusid ja väljakutseid, mis Euroopat varitsevad (Venemaa ambitsioonikusest Iraani tuumaprobleemideni ja energiajulgeolekuni), oleks edasilükatud sisereform ehk isegi ettearvamatute tagajärgedega. Sealhulgas kuni selleni välja, et Euroopa Liit võib meie jaoks ohtlikult mureneda.
Lõpuks jääb siiski loota, et poolakate avaldus on pigem taktikaline positsioonivõtt ülemkogul eesseisvateks läbirääkimisteks ning et lõpuks jääb siiski peale kompromissivalmidus.
Kommentaarid
Pöhjendamatult körge enesehinnang, jäikus ja agressiivsus hakkavad silma ka väljaspool poliitikat, näiteks firmades, kus tuleb asja ajada möne Varssavis asuva kontoriga jne.
Loo teine külg on aga ELi sisemised jõuvahekorrad. Uus põhiseaduslepe oleks kahjulik eelkõige Poolale ja kuivõrd Poola on suurim (ja suurima hääleõigusega) ELi liikmesriik, siis tähendaks uus lepe seda, et nn. vana Euroopa seab end Ida-Euroopa uute liikmesriikide seas eelisseisu. See on ka põhjus, miks näiteks Tšehhid Poolat toetavad.
Kui nii võtta, siis on Ida-Euroopal kaks valikut - kas üritada olla "üksmeelne" Saksamaa ja teistega ning loota, et tulevikus "suuremad vennad" neid toetavad või üritada ise oma mõju ELi sees suurendada ja selle võrra enam ELi välispoliitikat kujundada.
Ma ei ole päris kindel, et Poola valitud suund on vale ja isegi kui see ongi vaid strateegia paremate positsioonide saavutamiseks läbirääkimistel, on poolakate seisukohtades iva sees. Suhetes Venemaaga on Saksamaa jt. minu arust niigi liiga pehmekesed ja selgrootud. Nagu märkis ka Mart Helme pronkssõduri sündmuste taustal: Euroopa müüks meid maha.
Seega tulebki ise enda eest võidelda ja seda poolakad teevadki.
Pole midagi teha, ka mina kardan sellist võimu koondumist.
Hakkab jääme mulje, et EL pole enam riikide liit vaid mingi aktsiselts. Aktsiaselts, kus paar suuraktsionäri mängivad julmalt üle väikeste peade...
Vastuseisus kui sellises pole iial midagi paha ... tihti võib ka üks olla see terve mõistusega tegija, kes ülejäänud massile silmad avab.
Poola suhtes ollakse Euroopa "vanade" hulgas tõesti ülimalt kriitiline. Kuid nt B3 riikide jaoks oleks ehk oma naabrilt midagi õppida. On ju Poola see, kes julges avalikult Ukrainat toetada, ka siis, kui teised ebalesid. Ka poolakate Idadimensiooni idee on väärt rohkem kui sellele tähelepanu pööratakse.