Eesti ei ole Hiinast ja Jaapanist kaugel

Põhjala riigid on edumeelsed internetiriigid. Nagu Eestigi. Ometi ei ole Skandinaavia lennukompanii SAS ajaga sammu pidanud. Kui Lufthansa pakub juba teist aastat pikkadel lendudel head ja taskukohast WiFi teenust, siis SAS reklaamib vaid seda, et saad oma laptopi laadidaL Ja kõik, kuid hea seegiJ Seepärast pean päevasel tagasilennul Tokyost Kopenhaagenisse (täna kestis see 11 tundi) ootama selle postituse aktiveerimist. Aga olgu. Siin see tuleb.

Nagu eilses blogiloos kirjutasin, jättis seekordne üritus Jaapanis väga hea mulje ning loob kindlasti hea eelduse nii poliitiliste kui akadeemiliste kontaktide laiendamiseks tõusva päikese maaga. Ja seda mitte üksnes Eesti-Jaapani kontekstis, vaid laiema Põhjala ja Jaapani kontekstis. Iseenesest on see tundmus otsapidi seotud ka Jaapani keisri äsjase visiidiga Rootsi ning kolme Balti riiki.

Samal lennul tagasi koju Euroopasse on ka Läti välisminister Artis Pabriks, kellega mul oli 2004. aastal võimalus koos veeta Eesti ja Läti ühinemispäev Euroopa Liiduga. Seda jäid muuseas meenutama kenad hõbekuused Riia ooperiteatri esises pargis...

Enam kui nädala Kagu-Aasias (Singapur ja Jaapan) veetnud Pabriks, keda tunnen aktiivse ja ideederikkalt mõtleva välispoliitikuna, pidas Jaapanis mitu kohtumist, sealhulgas ka välisminister Taro Asoga. Jaapani liberaaldemokraatliku partei ühe tiiva juhina on Aso kahtlemata väga mõjukas figuur saareriigi poliitikas.

Pabriks kutsus Aso veel selle aasta teisel poolel Riiga. Ideeks oleks kokkusaamine Eesti, Läti, Leedu ja Jaapani välisministrite vahel. Kui see teoks saaks, oleks see kasuks kõigile. Jaapani ministrid on tuntud kui vähesed reisijad, mistõttu tuleks iga antud võimalust kasutada. Ehk osutub võimalikuks ka Eesti välisministri visiit veel sellel aastal Jaapanisse.

On suur õnn, et kunagine meie välisministeeriumis ringelnud uitmõte sulgeda Eesti esindus Tokyos läks vett vedama. Tänasel päeval on mõeldamatu, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigil puuduks diplomaatiline kohalolek Jaapanis.Tänaseks oleme nüüd kohal jälle suursaadiku näol. Hea Jaapani tundjana on Peeter Milleril suurepärane võimalus vedada Eesti pisut enam Jaapani radariekraanile. Minul pole kahtlust, et Peeter saab sellega lähematel aastatel ka hästi hakkama. Täpselt samuti, nagu Mait Martinson on edukas olnud viimastel aastatel Hiinas!

Kuid selleks on vaja ka riigi enda pisut süvenenumat tähelepanu ühest küljest Jaapanile, kuid tervikumalt kogu kiirelt kasvavale Kagu-Aasia mõjupiirikonnale. Aasta tagasi Hiinat külastanud väliskomisjoni visiidi järel võtsime Riigikogus tõsisema analüüsi alla Eesti-Hiina suhete tänase ja võimaliku homse päeva.

Kuna Kagu-Aasias jäävad nähtavasti veel pikaks ajaks meie diplomaatilisteks kohalolekukeskusteks Hiina ja Jaapan, siis oleks ilmselt mõtekas laiendada juba lähemal ajal analüütilist tähelepanu korraga mõlemale. Ma ei välistaks väliskomisjoni visiiti Jaapanisse sarnaselt Hiina väisamisega 2006. aastal.

Millised tegevused oleksid vajalikud? Esiteks tuleb heas mõttes silmas pidada, et Eesti kahasse oma naabritega on geograafiliselt kõige lähemad Euroopa riigid nii Jaapanile kui ka Hiinale. Meid lahutab vaid Venemaa. Olgugi, et mõõtmatult suur. Neid ridu kirjutades lendame muuseas just üle Baikali järve põhjatipu. Veel on lennuaega järel oma seitse tundi...

Miks mitte võiks ka Tallinna lennujaam mõelda oma tulevikustrateegias otseühenduse loomisele Hiina ja Jaapaniga. Kuuldavasti on vähemalt Jaapanis pisukest huvi juba tuntud. Loodetavasti ei mõelda Tallinna lennujaamas vaid SASi huvides...

Saatkondade laiendamine nii Hiinas kui Jaapanis on mitte ainult vajadus, vaid ka reaalsus. Rajamisel olev uus saatkonnahoone Pekingis annab hea eelduse töö laiendamiseks ja uute võimaluste loomiseks Hiina suunal. Jaapanis võiks samuti leida pisut avaramad tööruumid, kuid juba praegune olukord ühe töökoha lisandumisel annab võrreldes veel paari aasta taguse seisuga suuremaid võimalusi.

Väga oluliseks osaks Kagu-Aasia suunalises tegevuses peaks meile olema välismajanduspoliitika. Rõõmustav on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) julgem haare. Kui veel mõned aastad tagasi räägiti, et Eesti ettevõtjatel pole asja kaugemale 2000-kilomeetrisest raadiusest, siis nüüd näib julgus tasapisi kasvavat Nüüd on EASi kaardile ilmunud muuseas ka Jaapan ja Hiina.

Samas veendusin ka Jaapanis, et EASi tegevus peaks olema pisut enam suunatud koostööle ka meie diplomaatiliste jõupingutustega. Vähemalt esmapilgul pole päris kindel, kui läbimõeldud on EASi välisesindajate töö ning tegelikud eesmärgid. Soome eeskuju näiteks Hiina suunal veenab, et hea koostöö ühiste eesmärkide nimel tagab riigile ja ettevõtjatele hoopis parema läbilöögivõime.

Äsjase Jaapanis peetud sümpoosiumi näitel on meil head eeldused valitsusväliste organisatsioonide koostöö laiendamiseks. Kattuvaid huve või kokkupuutepunkte on küllaga ning seda peaks julgelt ära kasutama. Sama kehtib ka vastastike haridus- ja kultuuriprogrammide edendamisel. Sealhulgas oleks minu arvates paslik mõelda ka meediakanalitel selle üliolulise maailmanurga lähemale tundmaõppimisele oma korrespondendipunkti loomise kaudu.

Kõige lõpuks on siiski oluline, et Jaapan ja Hiina meie välispoliitilises diskursuses muutuksid hoopis enam räägitumaks ja analüüsitumaks. Meid eraldab ju üksnes vähem kui poolepäevane lend:)