Võimalikud arengud seoses Gaza juhtumiga


Esmaspäevahommikune verine vahejuhtum Vahemerel, kui Iisraeli kaitsejõudude ebaõnnestunud politseioperatsioonis hukkus 9 inimest, on lisanud pingeid niigi keerulisse Lähis-Ida suheterägastikku. Ühelt poolt tegutsesid Iisraeli kaitsejõud ülemäärast jõudu kasutades, teisalt oli humanitaarsaadetise taga organisatsiooon, millel on tuvastatud sidemeid ka al-Qaedaga.

Minu arvates on täna oluline jälgida vähemalt nelja erinevat arengut. Esiteks on regionaalse julgeoleku seisukohalt äärmiselt tähtis küsimus, kas antud vahejuhtum võib saada sütikuks kolmandale intifadale. Viimase eest on juba mitu korda hoiatatud, kuid siiani on siiski halvimast suudetud hoiduda. Paraku on pinged Gaza sektori ümber pidevalt kasvanud ning Hamasi soovimatus (näiteks Iraani mahitusel) oma terroritegevusest loobuda on hoidnud maakitsust Iisraeli kehtestatud blokaadi all.

Teiseks tähtsaks teguriks on viimase paari aasta jooksul järsult halvenenud suhted Iisraeli ja Türgi vahel. Viimane on olnud Tel Avivile tähtsaim partner moslemiriikide seas, kes alles hiljuti püüdis vahendada suhteid Iisraeli ja Süüria vahel. Laveajuhtumis oli 9 tapetu seas 4 Türgi kodanikku. Ankara kutsus tagasi oma suursaadiku Tel Avivist, Iisrael on soovitanud kiirelt kõigil oma kodanikel lahkuda Türgist ning hetkel on just Türgi Iisraeli vastase ÜRO seisukoha eestvõitleja.

Kolmandaks oluliseks teemaks on mõistagi Iisraeli ja USA suhete tulevik. Esmaspäeval pidi Iisraeli peaminister Netanyahu kohtuma Valges majas president Obamaga, kuid katkestas arusaadatel põhjustel Kanadas olles oma visiidi Põhja-Ameerikasse. Alles mõned nädalad tagasi teatas Iisraeli suursaadik Washingtonis, et kahe riigi vahelised suhted pole kunagi olnud nii jahedad kui praegu. Samas oli just USA see, kes ÜRO julgeolekunõukogus 11 tundi väldanud aruteludes pehmendas Iisraeli-vastast avaldust.

Neljandaks pole siiski väheoluline, millist rolli mängib piirkonna pingete leevendamises vahetu naaber - Euroopa Liit. Viimane on olnud üks suurimaid Palestiina omavalitsuse toetajaid (umbes 300 miljonit eurot aastas), kuid paraku on tulemused siiski äärmiselt kesised. Nagu viimane sündmus näitas, on Euroopa äärmusvasakpoolsed poliitilised jõud valmis osalema küllaltki kahtlase väärtusega operatsioonides.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave