Miks Riigikogu häbeneb Eesti lippu?


Täna on Eesti lipu päev. Sel puhul on päris paslik korraks mõelda, kui väga me oma lippu siis ikkagi hindame. 23. märtsil 2005 vastu võetud Eesti lipu seadus sätestab üpris täpselt ja kohati ka päris rangelt, kes, kus ja millal võib või peab lippu kasutama.

Samas ei määra seadus täpsemalt, kuidas või kus võiks lippu kasutada näiteks siseruumides. Nii ongi tihtipeale meie eelistuseks siseruumide puhul jäänud väike lipuke laual. Kõige ilmekamalt on see täna nähtav Riigikogus. Minu arvates on see oma lipu häbenemine, kui Riigikogu saalis pole spiikri selja taga mitte täismõõdus Eesti lipp (ja näiteks ka Euroopa Liidu lipp), vaid üksnes pisike lipuvardake laual.

Sellel teemal on aegajalt ka sõna võetud (sealhulgas minu kolleegid Riigikogus), kuid olukord on ikka endine. Riigikogu kantselei võiks lisaks Pika Hermanni tornile (mille lipukasutus on kirjas seaduses) vaadata kiiremas korras üle Eesti lipu väärikama kasutamise ka meie parlamendi siseruumides.

Minu arvates võiks Riigikogu saalis olla esimehe selja taga täismõõtmetes Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Samuti võiks ametlike vastuvõttude puhul kujundada üks kindel koht ka lipunurgaks, kus toimuksid protokollilised tervitused. Täna on ikka veidi hale, kui näiteks Hispaania kuninga või mõne teise tähtsama riigitegelase auks on meil kusagil peeglilaual väike lipuke.

Eesti lipp on ju nii ilus, et seda ei peaks küll häbenema.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Pärnus. Tore oli vaadata kui palju lippe koos. Rahvast oleks võinud küll rohkem olla.
04 juuni, 2010 22:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave