Pildid Loksa maabumisõppuselt

Täna hommikul kell 9.15 algas Loksa rannas ajalooline maabumisõppus. Esimest korda harjutasid NATO liitlased - Eesti kaitseliitlased ja USA merejalaväelased ühisdessanti. Sündmust oli uudistamas oma paartuhat inimest, nende hulgas ka president Toomas Hendrik Ilves. Panen siin üles mõned paremad pildid, mis õppuse käigus tegin.


Amfiibroomukid liiguvad suitsukatte all ranniku suunas.


Üks kuuest amfiibsoomukist on jõudnud randa.


Selline see amfiibsoomuk näeb välja külje pealt.


President vestlemas meie kaitseliitlasega.


Koos kaitseväe ülema kindral Laaneotsaga dessanti jälgimas.


Dessant jõuab randa.


Raskeveokid valmistuvad dessanteeruma.


Piiluparti meenutav soomuk-teejuht.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Vaatan neid sõjardeid ja üsna ebameeldiv tunne on. Sõjaväelased, ka need kellega isiklikult rääkinud olen, jätavad selliste erialakretiinide mulje. Neil on hullult äge ja põnev just sellistel sõjamängudel osaleda; jutt on neil ka väga patriootiline ning õilis, nagu praeguse presidendi õõnsad kõned - isamaa, vabadus, ohverdamine, kangelaslikkus...

Kardan selliseid.

Dresseeritud enesekehtestajad - võtame või sellesama "meediastaari" Leo Kunnase: tal on mõtlemisvõime, kuid sellestki kumab läbi äradrillitud piiratu. Urmas Roosimägi õnneks on vastandlik näide asjalikust sõjaväelasest, kes töötab ühiskonna, mitte oma eriala kui asja iseeneses heaks. Ei tea, palju selliseid on? Igatahes kupatati minema

Ja lõppkokkuvõttes, vähemalt Eesti sõjaväelased ei teinud otsustaval hetkel paukugi, mõned neist surusid vaid käe taskus rusikasse, muidugi teisega usinalt Punaarmee ohvitserile au andes... Siis tuli Jonson ning Eesti armee läks kogu koosseisus Punaarmee allüksuseks üle! Laidonergi elas Stalini üle, ta ju vana Vene imperialismi soosik juba 1905. aasta revolutsiooni päevil ülestõusjaid ühemõtteliselt maha surudes.

Sellised siis on need meie sõjaväelased. Ilvesel paras nendega koos pildil edvistada, agent Kristjan käevangus.

Kirjuta, Marko, parem sellest:
epl.ee/artikkel/578667

Mis meid ootab Lähis-Idas? Millised vastastikused mõjud on neil võimalikel sündmustel Korea pingeolukorraga? Ja USA koos oma seest tühja valuuta ning samas meeletu võlakoormaga...
Tõnis
16 juuni, 2010 10:26
kronja ütles …
ma näen piltidel uhkelt lehvimas usa lippu, aga mitte eesti. masendav.

siiski, kas meie presidendil võis tekkida kodune tunne seda lippu ja usa mereväelasi pealt vaadates? nostalgia, või nii :)
16 juuni, 2010 10:42
Anonüümne ütles …
"Eesti lipp on ju nii ilus, et seda ei peaks küll häbenema."
Marko Mihkelson, võrgupäevik, 4. juuni 2010.

Ma arvan, et see pole sugugi tahtlik Marko poolt, vaid lihtsalt alateadlik. Tõe huvides täpsustan, et pisike mittelehviv meie lipuke ühe püssikangelase õlal on siiski läbi läinud.
Tõnis
16 juuni, 2010 13:42
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave