Kreml võiks loobuda vanadest mallidest


Juba varem olen siin ajaveebis viidanud, et Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lubadused muuta võimule tulles põhjalikult Eesti välispoliitikat on meie rahvuslikku julgeolekut õõnestav retoorika. Loodetavasti ei saa see kunagi teoks, kuid lõhkuva vastandumisega lõhutakse ka Eesti sisemist solidaarsust.

Savisaare valimiseelne bravuuritsemine polekski nii tähelepandav, kui asi pole pisut tõsisem ning riigipiire ületav. Mitte Savisaar ei kujunda poliitikat, vaid tundub, et just teda kasutatakse poliitika elluviimisel. Ja see pole mitte Eesti kui suveräänse riigi huvides.

Leedu Rahvaliidu asutamiskongress läinud nädalavahetusel Vilniuses ning Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi tänased vihjed Moskvas vaid kinnitavad seda, et Venemaa tänane juhtkond ei suuda suhetes lähemate naabritega loobuda vanadest stereotüüpidest ja käitumismallidest.

Kremlis usutakse, et survemeetodil ning üksikuid erakondi oma mõjuagentideks valides on võimalik muuta nende riikide suhtumist ja hoiakuid Venemaa suhtes. Ühes sellega loodetakse tekitada sisemist ebastabiilsust ning umbusku iseendasse, mis lubaks välisel mõjuril kergemalt oma eesmärke saavutada.

Leedu kunagine (1990-91, samal ajal Savisaarega muuseas) peaminister Kazimiera Prunskiene (fotol) on viimastel aastatel korduvalt püüdnud kodupoliitika esiridadesse naasta, kuid suurema eduta. Ehk on negatiivselt mõjunud kunagised süüdistused (mis kohtu poolt valeks tunnistatud) tema võimalikus seotuses KGBga.

Nüüd loodab Prunskiene majandusraskuste ning Nõukogude nostalgia najal uuesti pildile pääseda. Seekord on võetud varjamatu Venemaa-meelse erakonna kuvand, mida asutamiskongressil kinnitas üle ka Ühtse Venemaa delegatsioon eesotsas Konstantin Kossatšjoviga.

Nii Kossatšjov Vilniuses, Medvedev Moskvas kui näiteks Sergei Ivanov hiljuti Tallinnas on kõik öelnud, et suhete normaliseerimine on võimalik vaid Ühtsele Venemaale meelepäraste poliitiliste jõududega. Kui see pole otsene sekkumine naaberriikide siseasjadesse, siis mis see on?

Loomulikult on Eesti huvides kõigi oma naabrite, sealhulgas ka Venemaaga suhelda vastastikku kasutooval põhimõttel ja teineteise huve arvestavalt. Kui me nüüd loobuksime sellest suveräänsele riigile omasest põhimõttest, mille poole püüdleb Ühtse Venemaa lõa otsas olevad poliitikud, siis võib see tõsiselt kahjustada ka meie riigi edasikestmist just sellisena, nagu valdav enamik eestimaalasi tahaks näha.

Kommentaarid

Aleksander Kaasik ütles …
Vanadest mallidest kõneleja on paraku ise vanades mallides, kui oskab arvata, kuidas keegi saab olla Venemaa lõa otsas.Areng on paraku juhtimatu protsess ja siin saab autorile vaid kaasa tunda
11 detsember, 2009 14:41
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave