Euroopa peaks muretsema iseenda pärast


Viimastel päevadel on USA vabariiklastest mõjukad senaatorid võtnud teravalt sõna kahel Euroopa julgeolekut puudutaval teemal. Esiteks tegi väliskomisjoni aseesimees Richard Lugar oma ettekandes teatavaks, et stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks Lõuna-Kaukaasias tuleks Ühendriikidel ja tema NATO liitlastel suurendada abi, sealhulgas relvaabi, Gruusiale.

Teiseks on kuus senaatorit eesotsas Jon Kyli ja John McCainiga saatnud kirja Prantsusmaa suursaadikule USAs Pierre Vimontile, kus nad väljendavad selget vastuseisu kavandatavale Mistral-tüüpi laeva müügile Venemaale.

Lisaks algatas Esindajatekoja vabariiklasest väliskomisjoni aseesinaine Ileana Ros-Lehtinen seaduseelnõu, mis soovitab president Obamal takistada võimalikku laevamüüki Venemaale.

Suursaadik Vimonti vastus senaatoritele jätab arusaadavalt kõik otsad lahti. Täna on Prantsusmaal kuulda arvamusi, et laev tuleks ikkagi venelastele müüa, kuid ilma tehnoloogiata. Sellele viitab ka Vimont.

Vimonti kirja järel on senaatorid tõstatamas küsimust, mis seoks Mistrali võimaliku tehingu kavandatavate karmimate sanktsioonidega Iraani vastu.

Kogu see uudisrida näitab kasvavat muret Ühendriikide vabariiklikes ringkondades president Obama välispoliitika üle. Lugar on teatavasti olnud Obama toetaja reset-poliitikas Venemaa suunal, kuid tema praegune avaldus näitab veenvalt, et pelgalt soovide ja tahtmisega suhteid siluda ei õnnestu.

Teisalt on kahju, et sellistel teemadel on tõsisem arutelu USA vabariiklaste seas. Miks ei kostu murehääli Euroopast, kelle julgeolekut need teemad vahetult puudutavad? Selle asemel tegeleb Euroopa hoopiski Venemaa pakutud euroatlandi julgeolekuruumi reformimõtetega.

Loomulikult on tähtis suhete edendamine Venemaaga, sest vastastikku kasutoov läbikäimine peaks ju suurendama meie kõigi turvalisust homse ees. Kuid samas ei tohi me unustada, et Venemaa ei ole täitnud oma kohustusi Gruusia ees, pingestab suhteid Ukrainaga ning käitub väljakutsuvalt oma lähimate NATO naaberriikide suhtes (pean silmas hiljutisi mastaapseid sõjaväeõppusi).

Sellises seisus oleks prantslaste laevamüük (isegi kui selleks oleks vaid paljas kere) väga vale signaal, millele olen tähelepanu juhtinud juba ka varem. Samuti toetan Richard Lugari arvamust abi suurendamise vajalikkusest Gruusiale.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave