NATO lakkab olemast 10-15 aasta pärast?






NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni äsjane visiit Moskvasse on taas andnud hoogu kõikvõimalikele arvamusavaldustele alliansi ja Venemaa suhetest.

Tõsisemad analüüsid räägivad sellest, et vaatamata heasoovlikule retoorikale ei õnnestunud Rasmussenil veenda Venemaa liidreid konkreetsete abilubaduste andmisele seoses Afganistaniga. Eeskätt on NATO huvitatud helikopteritest.

Venemaa propagandakanal Russia Today võttis aga näiteks seda teemat eile kommenteerima Innsbrucki ülikooli teaduri Gerhard Mangotti. Tean teda paarilt konverentsilt, kus ta on esinenud pisut Venemaa poole kaldu arvamustega.

Loo alguses nähtavas intervjuus ütleb Mangott, et NATOl pole enam endisaegset tähendust ning et vaenlaste kadumise tõttu kaob 10-15 aasta pärast ka allianss ise. Seepärast soovitab ta Venemaal suhelda vaid NATO suurliikmetega (Saksamaa, USA, Prantsusmaa).

Mis puudutab suhteid suurtega, siis siin on Mangottil õigus. Venemaa on eriti viimasel poolel aastal muutnud nähtavalt oma taktikat suhetes NATOga. Isegi suursaadik Rogozin on oma emotsioone suutnud paremini taltsutada.

Sellel taktikamuutusel on kindlasti keerulisem tagapõhi, kuid üheks võimalikest on arvatavasti Venemaa soov mõjutada endale positiivses suunas alliansi uue strateegilise kontseptsiooni valmimist. Teiseks huvitab Venemaad vetoõiguse saamine euroatlandi julgeolekuruumis.

Ehk siis hoolimata äsjastest suurõppustest Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kus selgeks legendijärgseks vastaseks oli NATO, püütakse poliitilisel tasandil kõigiti poliitilist mesikeelsust viljeleda. Ja uskujaid on ilmselt küll.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave