TOP-10 sündmust 2009 maailmapoliitikas


Ajakirjal Time on kujunenud traditsiooniks pakkuda välja mööduva aasta TOP-10 kõikvõimalikest sündmustest. Selle aasta edetabelid leiab siit. Ka minul on siin blogis saanud väikeseks harjumuseks aasta sarnase reastusega kokku võtta.

Nagu ikka, pole alljärgnevad kümme sündmust või arengut reastatud tähtsuse järjekorras. Eks need edetabelid ole ju alati subjektiivsed, kuid väike mängulisus käib tänase päevaga ikka kaasas. Soovin kõigile head aastalõppu ja ikka paremat uut aastat!!

1. Nobeli rahupreemia president Obamale. Tegemist on kahtlemata ühe suurima üllatusega, mis sellel aastal maailmapoliitikas toimus. Eks selline meeletu avanss näitab, kui kõrgel on ootused. Esimene presidendiaasta Obamale pole olnud kuigi edukas eriti välispoliitikat silmas pidades.

2. Rahutused Iraanis. Presidendivalimistele järgnenud rahutused on Iraani sisemise olukorra põhjalikult segi keeranud. Midagi taolist pole see regionaalseks liidriks pürgiv riik kogenud alates 1979. aasta islamirevolutsioonist saadik.

3. Türgi ja Armeenia leppimine. Kuigi kahe riigi suhete täielik taastamine võtab veel aega, on saavutatud leppimine kahtlemata ajaloolise tähendusega ning muudab selgelt ka geopoliitilist olukorda regioonis.

4. Afganistan ja Pakistan - jätkuvalt maailma üks ärevamaid piirkondi. Kahjuks tunnetab Eesti valusalt oma liitlaskohustusi täites, kui keeruline ja ohtlik on olukord selles piirkonnas. Pakistani valitsus küll suurendas vastutegevust äärmuslastele, kuid pidi taluma ka kümneid ohvriterohkeid suitsiidirünnakuid.

5. Kopenhaageni kliimakonverents. Nagu eeldati, ei suutnud maailma suurim foorum kaugemale väga arglikust lubamisest piirata temperatuuri kasvu. Samas kiitus taanlastele, kes selle suurürituse suutsid edukalt läbi viia.

6. Hudsoni jõe ime (pildil,Reuters). Kuigi tegemist pole maailmapoliitika sündmusega, kõlbab see minu arvates siia ritta küll. Tegemist oli vaieldamatult ühe positiivsema superuudisega, mis meie niigi keerulises ja tihti halbu uudiseid pakkuvas maailmas on väga haruldane.

7. Hiina tõuseb maailma teiseks majanduseks. Viimaste statistiliste andmete kohaselt saab Hiinast selle aastaga maailma majandus number kaks. Huvitav, mitu aastat kulub nüüd Hiinal USAst möödumiseks.

8. Lissaboni lepppe jõustumine ja Läänemere strateegia heakskiitmine. Need kaks sündmust on vähemalt Eesti seisukohalt olulisimad arengud sellel aastal Euroopa Liidus. Täna eesistumist lõpetav Rootsi sai oma tööga hästi hakkama.

9. Nord Stream sai rohelise tule. Gaasijuhtme ehitamine Läänemerre muudab teadlaste hinnangul viimase keskkonnaseisundit, kuid mis isegi olulisem - mere strateegilist tähendust.

10. Lähis-Ida rahuprotsess uuesti tupikus. Pärast valimisi USAs ja Iisraelis on Lähis-Ida rahuprotsess taas mitu sammu tagasi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave