Eesti vajab laiemat Hiina strateegiat

Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni (Sven Mikser, Ivi Eenmaa, Toomas Varek, Valdur Lahtvee, Birgit Keerd-Leppik ja siinkirjutaja) seekordne visiit Hiinasse, mis vältas täpselt nädala (laupäevast laupäevani), oli jätkuks heale traditsioonile kahe riigi vahelistes suhetes.

Viimati külastas väliskomisjoni delegatsioon Hiinat 2006. aasta aprillis. Nii on kujunenud viimase kümne aasta sees heaks traditsiooniks, et vähemalt korra Riigikogu koosseisu jooksul külastab väliskomisjon Hiinat.

Seekord viis meie ringkäik Pekingisse, Ningbosse ja Shanghaisse. Programmi eest hoolitsesid nii meie saatkond Pekingis (suured tänus suursaadik Andres Ungale!!) kui meie võõrustajad Hiina rahvakongressist.

Nagu ikka sarnaste sõitude puhul, koosneb programm ametlikest kohtumistest ja võõrustajate poolt pakutud kultuuri- ja huviprogrammist. Viimasesse ossa soovisime ise külastust Ningbo sadamasse, sest kogu meie seekordse visiidi keskmes olid majandussuhetega seotud küsuimused.

Võrreldes 2006. aastaga, mil samuti olin delegatsiooni koosseisus, on Hiina huvi (mõistagi eriti majanduse valdkonnas) Eesti vastu muutunud konkreetsemaks. Eks oma tööd tegi kindlasti mõne nädala eest toimunud Hiina asepeaministri visiit Tallinna, sest ametlikel kohtumistel meenutasid võõrustajad seda korduvalt.

Hiina globaalne aktiivsus, mida näiteks tunnetasime hästi ka maailma ühe juhtiva laevandus- ja logistikakompanii COSCO peakorteris selle asepresidendiga kohtudes, ei ole jätnud puudutamata ka Eesti suunda. Arusaadavalt on aastatepikkuste läbirääkimiste viljana jõutud minu arvates väga lähedale Tallinna sadama ja Hiina partnerite (eeskätt siis Ningbo sadam) reaalsele koostööle. Pole välistatud, et miskit põhimõttelist võiks otsustamisele tulla juba lähemate kuude jooksul.

Samas on tunnetada ka Eesti ettevõtjate huvi kasv, sest EASi esindus Shanghais Valle Feldmanni juhtimisel on paari viimase aastaga kogenud ärikülastuste kiiret kasbu. Kindlasti annab tuleval aastal Shanghais toimuv EXPO 2010 veel oma lisapanuse.

Loomulikult ei puuduud meie kohtumiste päevakorrast Hiina sise- ja välispoliitilised teemad, kaasa arvatud näiteks Tiibeti või laiemalt inimõiguste olukord. Samal ajal leidis Pekingis aset ka Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumine. See on peamine formaat, mille kaudu ka Eesti liikmesmaana erinevatel teemadel (sealhulgas inimõiguste dialoogi kaudu) oma sisendi ja panuse annab.

Need on vaid esimesed vihjed eile lõppenud visiidist. Ma julgen arvata, et see oli kõigiti kordaläinud sõit, sest suhetes Hiinaga on tähtis pikaaegse perspektiivi hoidmine. Võtan siin blogis veel veidi detailsemalt mõned teemad ette, kuid üks on minu arvates selge - kui Eesti tahab olla aktiivne võimaluste kasutamisel Hiinas, siis tuleb juba lähemal ajal "Made in Estonia" programmi taustal kokku panna erinevaid tegevusi sidustav strateegia. Oleks hea, kui seesugune oleks meil olemas veel enne EXPO avamist tuleva aasta mais.