Euroopa tegi ettevaatliku valiku


Nagu eeldada võiski, tegid Euroopa Liidu valitsusjuhid täna Brüsselis presidendi ja välisministri määramisel ettevaatliku valiku. Euroopa Ülemkogu esimeseks presidendiks saab Belgia peaminister Herman Van Rompuy ja välisministriks Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Catherine Ashton (fotol). Mõlemad on nii Euroopa tasandil kui kaugemal võrdlemisi vähetuntud poliitikud.

Rompuy kujunes favoriidiks juba kaks nädalat tagasi, millele viitasin ka siin ajaveebis. Kui Briti peaminister Gordon Brown loobus täna oma eelkäija Tony Blairi toetamisest presidendikohale, sai selgeks, et konsensus Rompuy ümber kasvab. Kuigi David Miliband jäi endale kindlaks, said britid siiski välisministri koha endale.

Tänase otsustamise kiirus on kindlasti hea märk sellest, et mõlemal persoonil on suhteliselt tugev mandaat. Samas on aga ilmne, et Euroopa liikmesmaade valitsusjuhid ja riigipead ei andnud jämedat otsa käest. Ei Van Rompuy ega Ashton ei suuda pakkuda erilist konkurentsi liikmesmaade värvikatele liidritele. See on veelkordseks kinnituseks, et Euroopa on föderaalsusest väga kaugel ning esmarolli mängivad ikkagi liikmesmaade (eriti suurte) huvid.

Küll aga peaks tänane päev jääma viimaseks, kus Euroopa "vanad" asja omavahel ära otsustavad. Kui mitte varem, siis viie aasta pärast peaks solidaarsust ja võrdsust rõhutav Euroopa tasakaalustama oma liiderpersoonid ka geograafiliselt.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Minu arust on peamiseks kinnituseks, et Euroopa on föderaalsusest veel kaugel, see, et iga maa rahvas kisub oma matsi poole..

Peab tasakaalustama liiderpersoonid geograafiliselt? Tule taevas appi.. (Ka selleks, et õpetada Markole, mis võiks olla "liiderpersoon" eesti keeles..)
19 november, 2009 22:49
Anonüümne ütles …
Vabandan liigse sapisuse pärast..
20 november, 2009 02:25
Anonüümne ütles …
liiderpersoon-litsmees
22 november, 2009 07:26
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave