Euroopa ei toeta Venemaad pronksmehe küsimuses
Täna hommikul siin Strasbourgis alanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarselt Assambleelt võis karta Venemaa delegatsiooni lauprünnakut meie vastu. Veel eelmisel reedel liikusid kuluaarides jutud, et Vene delegatsioon teeb ettepaneku seoses "pronksmehe saagaga" peatada Eesti delegatsiooni hääleõigus.Tehniliselt näinuks see ette, et istungjärgu alguses oleks kümme saadikut lihtsalt protestiks püsti tõusnud ning teema ülesse võtnud. Nähes, et taoline jõumäng võinuks anda valusa vastulöögi, jättis Venemaa delegatsioon kavandatud sammu tegemata.
Ka minu eilsel kohtumisel ENPA presidendi Rene van der Lindeniga sai selgeks, et assamblee juhtkond ei toeta Venemaa positsioone. Eesti seadusloome on meie suveräänne õigus, kinnitas van der Linden.
Samas pole välistatud, et veel sellel nädalal leiab aset van der Lindeni, Kossatshjovi (kui Vene delegatsiooni juht) ja minu (Eesti delegatsiooni juht) kohtumine. Täna avaldas Kossatshjov assamblee kuluaarides muuseas lootust, et ühtegi Eesti poliitikut 66st, kes hääletasid sõdurihaudade seaduse poolt, ei valita tagasi Riigikokku. Loota ju võib:)
Kommentaarid
See osa, kus ta puudutas EL (seoses WTO-ga liitumisega) nõudeid sisehindade ühtlustamise kohta, selle kohta oleks võinud siiski paremini seletada, sest tal oli küsimus selge konksuga
Artikli algus on faktiline (hiljutine seadus, Venemaa reakstsioon, võimalikud majandussanktsioonid ning Punaarmee sissetung Tallinna fashistide hävitamiseks).
Keskosas kirjutatakse, et NL ajal tulid pronksmehe juurde abielupaarid, pandi lilli ja aeg-ajalt kogunesid sõjaveteranid. Tüli aga olevat alguse saanud sellest, et eesti radikaalid (nii Hiina leht kirjutab) ründasid pronksmeest ja pärast seda tekkis avalikkuses äge aurtelu pronksmehe tähenduse üle (ma ise ei tea millest asi alguse sai, sest polnud Eestis tükk aega). Leht kirjutab, et algne radikaalide suhtumine pronksmehesse kui okupanti võttis vähehaaval vastu kogu avalikkus.
Sellele järgneb Venemaa-poolne vaatepunkt, mis on sarnane Eesti meedias levinud seisukohtadega.
Lõpupoole on välja toodud, et Eesti pool ei saagi Venemaa vaatepunkti aktsepteerida, sest me oleme geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel liialt palju Põhja-Euroopa mõju all olnud. NL okupatsiooni ei mainita.
Kõige lõpus öeldakse, et pole vahet, kas tegemist on NL sõjaväebaaside likvideerimise või pronksmehega, eestlaste seisukohalt on peamine kultuuriliselt ja ajalooliselt lahti saada NL jäänustest, mis oli pärast "ühtsest perest välja astumist" (Hiina leht kasutab jutumärke) esimene samm.
Miks ta sellist lootust avaldas? (Ehk mis on tema motiiv)
Mida veel põnevat ta Sulle kuluaarides rääkis?
Tore, et hakkasid esitatud küsimustele vastama. Oleks tore, kui vastaksid ka Burkhardti skandaali puudutavatele küsimustele.
Lisaks soovin küsida:
Miks IRL-i fraktsiooni liikmed ei toetanud sõjahaudade eelnõud?
(vasta palun ausalt. Hämamist, et kogemata ei olnud 75% IRL-i saadikutest saalis ei soovi keegi lugeda. Kui ausalt vastata ei saa, siis ära parem ülse vasta!)
"ülse" asemel lugeda "üldse"
Loodan, et kirjutate sellest ka.
Omal ajal tootasime koos Moskvas - teie Postimehe korrapondendina, mina - konsulaarosakonnas. Tahaksin kusida: miks SE1000 arutamisprotsess 1 lugemises oli peatunud? KERA initsieeris seda, aga IRL saadikud ei haaletanud ikka vastu uheskoos, ma vaatasin stenogrammi. Kui olen ma alati haaletanud parempoolsete erakonnade poolt, siis tahan teada mis selle seadusega toimub. Sojahaudade seaduse vastuvotmise ma tervitan vaga. Tanan!