Venemaa suursaadiku jutule mõeldes


Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski on oma viimases intervjuus agentuurile Interfax vihjanud, et Eesti-Vene suhetes pole viimasel aastal miskit hullemaks läinud ja tõsisemat suhete normaliseerimist takistavat piirilepingu puudumine ning probleemid teatud tipp-poliitikute mõtlemises.

Iseensest on Uspenski aastalõpu intervjuu välja peetud diplomaadile omases mitte-midagi-ütlevas toonis. Kuigi ajakirjanik Prisjažnõi püüdis küll suursaadikut oma suunatud küsimustega provotseerida, jäid vastused tasakaalukuse piiridesse. Seda eriti arvestades viimastel aastatel esil olnud emotsionaalset retoorikat.

Uspenskiga võib nõustuda, et viimane aasta on olnud kahepoolsetes suhetes pigem väikeseks edasiminekuks. Seda eriti kultuuri- ja majandussuhetes. Kasvõi viimaste päevade Vene turistide hulk Tallinnas on sellele kenaks kinnituseks.

Kuid probleemsete teemade suhtes pole ma suursaadikuga nõus. Piirilepingu jätkuv puudumine on küll selgelt ebanormaalne olukord kahe naaberriigi suhetes, kuid sellel on kaugelt tõsisemad põhjused kui intervjuus välja öeldud.

Uspenski teab ju väga hästi, et ühes demokraatlikus riigis on parlamendil suveräänne õigus ratifitseerimisseadustes teha oma täiendused. Mõistagi siis, kui selleks on olemas piisav poliitiline toetus. 2005. aastal toetasid nii piirilepet kui selle ratifitseerimiseks sõnastatud ratifitseerimisseadust kõigi fraktsioonide esindajad.

Küll aga juhtus Moskvas midagi sellist, mis demokraatlikus ühiskonnas pole eriti mõeldav. Keegi otsustas presidendile luua väära ettekujutuse, et selle käiguga püüdvat Eesti jätta võimaluse tulevikus esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Ja president otsustas välisministri allkirja lepetelt kustutada. Üsna pretsedenditu samm. Eriti ajal, mil Hiinale otsustati anda terved ruutkilomeetrid vaidlusalast territooriumi.

Ma olen veendunud, et hea diplomaatilise koostöö ning reaalselt suhteid normaliseerida püüdva tahte kaudu on võimalik ka sellest seisust välja tulla. Paraku ei näe ma siiani erilist soovi Venemaa kolleegide poolelt poliitilisi suhteid elavdada. Mingid vihjed Keskerakonna Vene-meelsusele ei saa olla kuigi kaugelenägelikud ja meenutavad seepärast pigem 20. sajandi Kominterni mõtlemist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave