Golf on parem kui McDonalds


The New York Timesi kolumnist Thomas Friedman on ühes oma raamatus (Lexus ja oliivipuu) kirjutanud, et riigid, kus töötab McDonaldsi burgerikett, omavahel ei sõdi. Ta nimetas seda konfliktide ennetuse Kuldsete Kaarte teooriaks.

1999. aastast pärit Friedmani mõtte sisuks oli see, et piisavalt tugeva keskklassi olemasolul on riigil tunduvalt keerulisem õigustada sõda teise samasuguse riigi vastu. Kena, kuid see on siiski kahjuks ajastust kantud utoopiline mõte.

Pealegi pole ju McDonalds tingimata keskklassi tunnus, vaid lihtsalt üks hea globaalne äriidee. McDonaldsi olemasolu pole takistanud riikidel relvi haarama iseenda kaitseks või naabrite ründamiseks.

Tänaseks on Friedman pakkunud välja juba "Delli teooria", mis on oma loomult sama sisuga. Ehk siis ühes ja samas tarneahelas osalevad riigid on teineteise suhtes leplikumad. Ka see näib vaid friedmanliku leiutisena, sest raamatud vajavad ju müümist.

Kuid kui siia lisada analoogiat, siis minu arvates on hoopis põnevam teooria seotud golfiga. Sellest on päris hästi kirjutanud USA Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu direktor Richard N. Haass. Ta nimetab seda "Golfiradade teooriaks".

Erinevalt McDonaldsist või Dellist (loobusin äsja viimasest MacBooki kasuks:)) on golf tõepoolest ja ka sisuliselt keskklassi olemasolu tunnuseks. Mida rohkem on selle spordiala harrastajaid, seda paremad on ka selle riigi suhted USAga, kirjutab Haass.

Kui see USA jutt kõrvale jätta, siis on golf tõepoolest eriti viimasel kümnendil maailma meeli vallutanud. See puudutab eriti Aasiat, kuid miks ka mitte Eestit. Veel kümme aastat tagasi oli meil sisuliselt vaid üks golfirada Niitväljal, kuid täna võib mängu nautida juba seitsmel-kaheksal rajal üle Eesti.

Eestis on golfi harrastajaid paari tuhande ringis. Kui silmas pidada, et Soomes harrastab golfi 100 000 ja Rootsis 600 000 inimest, siis on meil ka suhtarvuna elanikkonda veel kõvasti kasvuruumi.

Seega võib golfil olla mitte üksnes "geopoliitiline" tähendus, vaid see on kindlasti ka riigi heaolu ja edukuse tunnusmärgiks. Seejuures ei nõua see harrastus täna enam sugugi meeletuid kulutusi. Eesti on minu arvates siin päris hästi hakkama saanud ning alanud aasta toob kindlasti juurde uusi golfisõpru.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave