Iluuisutamine ja Eesti kuvand


Käimasolevad iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Tallinnas on minu arvates veidi suurema tähendusega, kui lihtsalt üks kena spordivõistlus. Pika ajaloo ning üle maailma sadu miljoneid huvilisi naelutava spordiala tippvõistluse korraldamine Eestis on loodetavasti alles algus teistele samaväärsetele üritustele.

Tõsi, suure (tele)publikuhuviga üritusi on Eestis varemgi peetud. Näiteks Eurovisiooni võistlus 2002. aastal. Kuid ometi on iluuisutamine oma mitmepäevase programmiga hea võimalus sööta sisse teadmist, et Eesti on võimeline väga heal tasemel korraldama maailma tippvõistlusi. Seda puhtalt sportlasi teenindava logistika kui ka teleülekannete poolelt. Viimasega sai ETV juba esimesel päeval suurepäraselt hakkama!

Loomulikult on sellel kõigel ju mitte üksnes spordipoolus. Eesti sarnasele väikeriigile on rahvusvaheliseks eneseteadvustamiseks piiratud võimalused ja ressursid. Olen sellel teemal siin blogis ka korduvalt kirjutanud. Samas on just meie kuvandilugu väga oluline tahk riigi välismajanduspoliitikas, selles, mille kaudu ning millise mulje abil levib teadmine Eestist. Sportlik ehk positiivne emotsioon on seejuures üks parim reklaamivahend.

Seega tuleb vaid tunnustada meie uisuliidu ja tublide treenerite-sportlaste tegevust sellise suurvõistluse kojutoomisel. Ma tean, et teisedki alaliidud on püüdlemas suuremate võistluste korraldamisõiguste saamist. Edukas nädal uisumaailmas lisab kindlasti vaid võimalusi selles suunas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Marko, kas see vastab tõele, et sa käisid 2004. aastal Moskvas katsel Ühtse Venemaaga suhteid sõlmida? Laim või tasub uurida selle kohta? Eks poliitikudki ole oma maa visiitkaardid!
Tõnis Bleive
20 jaanuar, 2010 12:49
Marko Mihkelson ütles …
Tõnis, see on keskerakondlik laim. 2004. aastal olime Riigikogu väliskomisjoniga tõepoolest visiidil Moskvas, kuid mõistagi keskmes (kõigile teada, erinevalt Savisaare käikudest) Eesti-Vene suhted. Sellise laimu levitamine on viide sellest, milliseks võiks Eesti ühiskond muutuda, kui anda võimu sellistele kompleksides tegelastele.
20 jaanuar, 2010 12:52
Anonüümne ütles …
Kui laim, siis on pahasti. Kui tuleb välja, et keskerakondlased ikkagi ei ole kompleksides tegelased ja valitsedes suudavad kas või vähendada 100 000 hirmul ravikindlustuseta inimese hulka (epl.ee/artikkel/486538) ning leida kaitseminister, kes vähemalt ühe sambaga hakkama saab, on jällegi - usaldusega Sinu suhtes -halb.
Vahelduseks kulub ära vaadata iluuisutamist. Kes saab võimaldada oma silmaga vaatamist, kes leiab rõhuvate toimetulekumurede kõrvalt aega telekat vaadata. Siin peab ikkagi tunnustama Edgar Savisaart EM-i korralduskomitee esimehena; vahest tema venelaste ning Venemaa tundmine ja suhted ei tulnud ka siin kahjuks!
Veel üks ebaselgus, millest ei Kesknädal ega päevalehed kirjuta: mis sai Sinu 'uskumatu ämber' etteheitest Rein Langile. Jäi laimuna lehvima või lahendasite selle küsimuse isiklikult ning võimuliidukaaslastega?
Tõnis
20 jaanuar, 2010 14:53
Marko Mihkelson ütles …
Mis puudutab tööpuuduse teemat, siis siin on oluline rõhutada ka seda, et viimase poole aasta jooksul on juurde tekkinud umbes 30 000 uut töökohta. Eesti Panga andmed. Alles hiljuti ütles üks Tulika taksojuht, et neil autosid küll, kuid tööle tahtjaid pole.

Markovi viisaskandaali teemadel olen aga endisel seisukohal.
20 jaanuar, 2010 15:03
Marko Mihkelson ütles …
Lihtsalt üks teemakohane viide: http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/01/20/AR2010012002033.html
20 jaanuar, 2010 21:29
Anonüümne ütles …
Musta huumori sõpradele pakub viidatud artikli algus küll nalja -
TALLINN, Estonia -- The Russians are back.
22 jaanuar, 2010 16:22
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave