Kreml võiks loobuda vanadest mallidest


Juba varem olen siin ajaveebis viidanud, et Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lubadused muuta võimule tulles põhjalikult Eesti välispoliitikat on meie rahvuslikku julgeolekut õõnestav retoorika. Loodetavasti ei saa see kunagi teoks, kuid lõhkuva vastandumisega lõhutakse ka Eesti sisemist solidaarsust.

Savisaare valimiseelne bravuuritsemine polekski nii tähelepandav, kui asi pole pisut tõsisem ning riigipiire ületav. Mitte Savisaar ei kujunda poliitikat, vaid tundub, et just teda kasutatakse poliitika elluviimisel. Ja see pole mitte Eesti kui suveräänse riigi huvides.

Leedu Rahvaliidu asutamiskongress läinud nädalavahetusel Vilniuses ning Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi tänased vihjed Moskvas vaid kinnitavad seda, et Venemaa tänane juhtkond ei suuda suhetes lähemate naabritega loobuda vanadest stereotüüpidest ja käitumismallidest.

Kremlis usutakse, et survemeetodil ning üksikuid erakondi oma mõjuagentideks valides on võimalik muuta nende riikide suhtumist ja hoiakuid Venemaa suhtes. Ühes sellega loodetakse tekitada sisemist ebastabiilsust ning umbusku iseendasse, mis lubaks välisel mõjuril kergemalt oma eesmärke saavutada.

Leedu kunagine (1990-91, samal ajal Savisaarega muuseas) peaminister Kazimiera Prunskiene (fotol) on viimastel aastatel korduvalt püüdnud kodupoliitika esiridadesse naasta, kuid suurema eduta. Ehk on negatiivselt mõjunud kunagised süüdistused (mis kohtu poolt valeks tunnistatud) tema võimalikus seotuses KGBga.

Nüüd loodab Prunskiene majandusraskuste ning Nõukogude nostalgia najal uuesti pildile pääseda. Seekord on võetud varjamatu Venemaa-meelse erakonna kuvand, mida asutamiskongressil kinnitas üle ka Ühtse Venemaa delegatsioon eesotsas Konstantin Kossatšjoviga.

Nii Kossatšjov Vilniuses, Medvedev Moskvas kui näiteks Sergei Ivanov hiljuti Tallinnas on kõik öelnud, et suhete normaliseerimine on võimalik vaid Ühtsele Venemaale meelepäraste poliitiliste jõududega. Kui see pole otsene sekkumine naaberriikide siseasjadesse, siis mis see on?

Loomulikult on Eesti huvides kõigi oma naabrite, sealhulgas ka Venemaaga suhelda vastastikku kasutooval põhimõttel ja teineteise huve arvestavalt. Kui me nüüd loobuksime sellest suveräänsele riigile omasest põhimõttest, mille poole püüdleb Ühtse Venemaa lõa otsas olevad poliitikud, siis võib see tõsiselt kahjustada ka meie riigi edasikestmist just sellisena, nagu valdav enamik eestimaalasi tahaks näha.

Kommentaarid

Aleksander Kaasik ütles …
Vanadest mallidest kõneleja on paraku ise vanades mallides, kui oskab arvata, kuidas keegi saab olla Venemaa lõa otsas.Areng on paraku juhtimatu protsess ja siin saab autorile vaid kaasa tunda

Populaarsed postitused sellest blogist

MIHKELSON: NÄIDATA TULEB USUTAVAT JÕUDU

VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID

BALTIC SECURITY CHALLENGES