Kliimakonverents ja suur poliitika


Kopenhaagenis lõppenud ÜRO kliimakonverents andis tulemuse, mis polnud üllatav. Maailma suurimal foorumil ei võideldud mitte kliimamuutuste vastu, vaid ikka ja ennekõike rahvuslike huvide ning rahvusvaheliste jõujoonte pärast.

Veel ööl vastu laupäeva tehti viimane katse ühehäälse otsuse suunas, kuid asi lõppes ikkagi vaid üldise üminaga protsessi algusest. Venetsueela ja Boliivia olid nendeks riikideks 193st, kes ehk avalikkusele kõige enam vastumeelsusega silma jäid. Mõistagi miks. Ka Sudaan, kes on praegu G77 arenguriikide juht, väljendas kindlat vastuseisu.

Mis edasi? Tõenäoliselt ei juhtu lähematel aegadel miskit. Võimalik, et globaalne post-Kyoto kliimalepe jääbki sõlmimata. Erisused on lihtsalt nii suured. Ainus, mis ehk paneks maailma rohkem ühisosa otsima, on suuremat sorti ilmaanomaalia. Kuid siis võib olla juba hilja.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Võibolla on see mõttetu jutt, aga kas siis vähema arvu riikide vahel ei ole mõistlik mingit kokkulepet sõlmida. USA, EU ja Hiina näiteks - või mingi muu kombinatsioon. Muutust saab ju läbi viia nendega, kes seda tahavad... Mingi kliimaalane NATO oleks ikkagi parem kui mittemidagi.
Mr Mith ütles …
Hr Mihkleson, olen jälginud Teie blogi huviga. Siiski huvitab mind hetkel, kas olete samuti kursis sellega, et Climate Treaty sisaldab nii vägagi huvitavaid ja küsitatavaid fakte nagu unelected world government, mis hetkel on sõnastatud "The Conference of Parties". Samuti mingisugune Adaption Fund Board. Nende valimisest pole lepingus kordagi juttu, küll aga on antud piiramatu võim jälgida kõiki valitsusi kohustuste osa täitmisel.
Mind väga huvitab, miks Eestis taaskord piuksugi sellistest asjadest ei tehta. Kas panen mina ning sellega seoses miljonid küsimusi esitavad inimesed tõepoolest puusse või on tegemist siin poliitikute võhiklikkusega?
Lähemalt juttu siit:
http://www.washingtontimes.com/news/2009/oct/27/green-world-government/
http://online.wsj.com/article/SB10001424052748703574604574500580285679074.html
Dokument ise: http://unfccc.int/resource/docs/2009/awglca7/eng/inf02.pdf
Olgem ausad, et poliitilise võimu konsolideerimisest "globalisatiooni" tulemusena on kahe viimase kümnendi jooksul leidnud kajastust üha enam. Mis meile sellest Eesti mõttetust Savisaar vs Teised komejandist, kui me ei tea mis üleval pool toimub.
Anonüümne ütles …
Abiks eelpool kirjutajale:
"Conference of the Parties" on nn Kyoto kliimaprotokolli osapoolte konverents ehk kõigi protokolliga liitunud riikide esindajate koosolek. Kopenhaageni kliimakonverents nüüd detsembris oli ka näiteks 15nes "Conference of the Parties" ehk lühendatult COP 15.
Kuna tundub, et Teid teema huvitab, siis soovitan tutvuda ka COP 15 kokkulepituga: http://unfccc.int/2860.php.

Mis puudutab Adaption Fundi ehk Kohanemisfondi, siis selle fondi eesmärk on hallata kliimamuutustega kohanemiseks arengumaadele eraldatud abirahasid ja suunata need konkreetsetesse kohanemisprojektidesse ning - programmidesse. Kohanemisfondi tööd puudutavad otsuseid teeb fondi juhatus (Adaption Fund Board ehk AFB), mis koosneb 16 liikmest ja kohtub vähemalt kaks korda aastas. Juhatuse liikmete nimekirja leiate: http://afboard.org/theboard.html.

Nii COP kui AFB on täiesti tavalised kliimatemaatikaga tegelevatele inimestele juba ammu teada mõisted :-) Mingit vandenõud siin küll ei ole.

Sõbralikult tervitades,
kliimahuviline blogilugeja

Populaarsed postitused sellest blogist

MIHKELSON: NÄIDATA TULEB USUTAVAT JÕUDU

VENEMAA ON ÕPPINUD VALETAMA SAJANDEID

BALTIC SECURITY CHALLENGES