Mida toob aasta 2010 maailmapoliitikas?

Alates selle ajaveebi algusest (2006 november) olen iga aasta viimasel päeval püüdnud välja tuua 10 olulisemat rahvusvahelist sündmust või trendi lahkuvast aastast. Teen seda ka nüüd, homme.

Täna mõtleks aga korraks tuleviku peale - mida võiks pakkuda meile maailmapoliitikas ümmargune aasta 2010? Ennustamine on mõistagi tänamatu tegevus, mistõttu on alljärgnevad kümme punkti vaid osundused minu arvates olulisematele teemadele (arvestades mõistagi ka Eesti asendit). Pidepunktideks on peaasjalikult eelseisvad valimised. Kindlasti teeb elu omad korrektiivid, kuid üks on selge - aasta tuleb sündmusterohke.

1. USA vahevalimised novembris ja president Obama tõehetk. Esimene ametiaasta on Obamale olnud tõeline ameerika raudtee - Nobeli rahupreemiast tervishoiureformi debatini. Kriitikud on Obama sisepoliitikat nimetanud koguni USA "marksististamiseks". Välispoliitikas on peale kõlava retoorika vähe ette näidata. Kas demokraadid kaotavad enamuse Kongressis või suudab Obama taastada oma positsioone enne uue presidendikampaania algust?

2. Rahvusvaheline terrorioht püsib. Äsjane Detroidi juhtum on vaid meeldetuletuseks, et maailmas on liikvel küllaga usufanatismiga hullutatud inimesi. Jeemen, Pakistan, Somaalia, Afganistan, Iraan ja mitmed teised riigid jäävad selle üleilmse mure tulipunktideks. Vaevalt suudetakse läheneda rahule Lähis-Idas.

3. Presidendivalimised Ukrainas. 17. jaanuaril leiab aset valimiste esimene voor, kuid tegelikult otsustatakse riigipea veebruari alguses teises voorus. Kaks pearivaali - Julia Tõmõšenko ja Viktor Janukovitš, on maailmale tuntud tegelased. Nende valimiste puhul on kõige olulisem - Oranži revolutsiooni eelne aeg ei tohiks taastuda.

4. Parlamendivalimised Lätis. 2. oktoobril asetleidvad valimised lõunanaabrite parlamenti on ehk ühed olulisemad, mis on peetud viimase paarikümne aasta jooksul. Miks? Sellepärast, et viimase aasta sündmused nii majanduses kui poliitikas on asetanud Läti väga olulise valiku ette: kas kinnistada Euroopa ja Lääne kurssi või otsida õnne Venemaa suunal?

5. Konservatiivide eeldatav võimuletulek Suurbritannias. Need on suurimad ja olulisemad valimised Euroopa Liidus sellel aastal. Suure tõenäosusega saab Downing Street 10 uueks peremeheks David Cameron. Kuidas mõjutab euroskeptiliste tooride võimuletulek brittide positsioone ELis ja vastupidi, on huvitav jälgida.

6. Rahutu Iraan. Päris kindlasti pakub 2010. aasta meile hulgaliselt uudiseid Iraanist. Need räägivad nii islamiriigi sisepoliitilisest seisust, mis opositsiooni tegevuse läbi on rappumas, kui ka ammutuntud tuumatemaatikast.

7. Venemaa jätkab naabrite survestamist ja katsetab endiselt Euroopa killustamist. Kremli välispoliitiline tegevus ei paku tõenäoliselt ka tuleval aastal üllatusi. Jätkatakse mõjuväljapoliitika edendamist, eriti mõistagi suund Ukrainale ning Lõuna-Kaukaasiale. Euroopa suunal püütakse jätkuvalt killustamistaktikat. Puudutagu see siis katseid reorganiseerida euroatlandi julgeolekuruumi või püüdlusi ELiga viisavabastuse poole.

8. Valimised, mida eestlastel tuleb tähele panna - Poola, Ungari ja Rootsi. Meie lähemas naabruskonnas on lisaks Lätile veel teisigi olulisi valimisi. Poolas valitakse sügisel presidenti - kas jätkab Lech Kaczynski või tõuseb riigipeaks praegune peaminister Donald Tusk? Ungaris saab aprillis tõenäoliselt juhtohjad taas parempoolne Fidesz. Rootsis on aga 19. septembril näha, kas moderaadid suudavad teha ajalugu - jääda võimule.

9. Maailmamajandus toibub. Analüütikute valdava enamuse arvamuse kohaselt jäi seekordse üleilmse majandukriisi raskeimaks aastaks 2009. Samas pole 2010. aastal siiski loota kiiret tõusu. Mootorina töötab Hiina, kus aasta krooniks on Shanghai maailmanäitus.

ja last but not least -

10. Eurotsoon täieneb uue liikme - Eesti võrra. See on julge ennustus, kuid kõik märgid näitavad, et me oleme sellele olulisele eesmärgile lähemal kui kunagi varem. Euroopa Liidu juunikuine ülemkogu teeb lõpliku otsuse - kas ja või ei. Liitumine ise leiaks aset 1. jaanuaril 2011.