Väga huvitav ja lootustandev küsitlus

Venemaa üks tuntumaid avaliku arvamuse uurijaid - Levada keskus korraldas augusti lõpul küsitluse, milles sooviti teada saada inimeste arvamust Stalinist, tema süsteemi võrdlemisest hitlerliku Saksamaaga ja inimsusevastaste kuritegude süüdlastest.

Tavapärase valimiga (1600 vastajat 46 regioonist, eksimus 3,4 %) andis minu arvates väga huvitava ning lootustandva tulemuse. Erinevalt ametlikus riigimeedias ringlevast arusaamisest arvavad venemaalased siiski tunduvalt vabamalt ning kainemalt Stalini kuritegelikku rolli maa ajaloos. Seejuures enamik venemaalasi näeb stalinismis ja natsismis võrdusjooni.

Küsimusele - Kas Stalinit võib pidada riiklikuks kurjategijaks? - vastas pigem jaatavalt 38 ja pigem eitavalt 44 protsenti vastanutest. 18 protsenti ei omanud arvamust.

Küsimusele - Kes vastutab suurtre inimkaotuste eest 1930-50ndatel? - vastas 19 protsenti, et vastutab Stalin, 19 protsenti, et vastutab riigivõim tervikuna ning 41 protsenti, et mõlemad. Vaid 6 protsenti arvas, et süüdi on välisvaenlane.

Küsimusele - Kas võiks stalinistlikku ja hitlerlikku süsteemi seada ühele pulgale? - vastas pigem jaatavalt 43 ja eitavalt 41 protsenti vastanutest. Arvamust ei omanud 16 protsenti küsitletutest.

Küsimusele - Kas oleks vaja laialt valgustada Nõukogude vägede sissetungi Poolasse septembris 1939? - vastas koguni 56 protsenti jaatavalt. Vaid kümnendik pidasid Stalini tegevust ainuõigeks. Samuti vaid 12 protsenti arvas, et ei tea sellest midagi.

Kokkuvõtteks näitab see küsitlus, et venemaalased pole sugugi nii kindlalt kapseldunud ametliku ehk stalinistliku ajalookäsitluse raamidesse. Nii võiks ju ka arvata, et Kremlis moodustatud "ajaloo väänamise vastase" komisjoni üks tegevusi on suunatud oma rahva tõekspidamiste vastu.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
see soome hull bäkkmänn kes jossi fännab on vist homo-

http://www.youtube.com/watch?v=LShGMRdEHUQ

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima