NATO peasekretär eelistab reaalpoliitikat

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen (foto NATO kodulehelt) pidas eile Brüsselis oma esimese suurema kõne. Selle sisuks olid alliansi suhted Venemaaga, alapealkirjaga - Uus algus. Rasmussen pidas selle päev pärast president Obama teadet, milles ta loobus raketikilbi osiste paigutamisest Poola ja Tšehhi.

Kõigest aasta aega tagasi kuulutas NATO, et pole valmis jätkama Venemaaga suhteid stiilis business as usual. Nüüd kuulutab Rasmussen oma kõnes, et "me peame kõik püüdlema sellise Euro-Atlandi julgeolekuarhitektuuri poole, kus Venemaa näeb oma osalust."

Kõne ise pole kuigi detailne ega ava ühtegi tahku, mida me seni ei teaks või millisel teemal poleks viimasel ajal juttu olnud. Rasmussen rõhutab Venemaa rolli nii tuumarelvastuse piiramisel, terroirsmi vastu võitlemisel kui Afganistani probleemide lahendamisel. Isegi NATO uue strateegilise kontseptsiooni loomisel võiksid Venemaa eksperdid kaasa lüüa, pakub Rasmussen.

Taani ekspeaministri kõnest käis korduvalt läbi rõhuasetus reaalpoliitikale ("minu ettepanek nõub realismi"). Tegelikult peegeldab esimese kõne teema valik ilmekalt, mis on NATO uue peasekretäri prioriteedid. Mõneti üllatavalt, peaksin ütlema.

Rasmussen püüdleb Venemaaga paremate suhete poole ning seda ei saa ju iseenesest kuidagi taunida. See oleks kogu alliansi huvides. Kuid ajal, mil Venemaa peab NATOt üheks suurimaks julgeolekuohuks ning harjutab oma sõjaväge NATO vastu tegutsema, kõlab Rasmusseni jutt pisut liiga looritatud soovmõtlemisena.

NATO uuelt peasekretärilt oleks tema esimeses poliitikakõnes oodanud pigem neid rõhuasetusi, mis täna tähtsad ennekõike alliansile endale - lääneliku väärtusruumi ning demokraatlike põhimõtete kaitsmine läbi kollektiivkaitse elementide tugevdamise.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Minu arust on NATO ja Venemaa lähenemine ainult positiivne. Kui NATO ja Venemaa suhted on head, on tõenäosus, et Balti riikides mingit jama korraldatakse, üsna nullilähedane.

Jah, on kahju, et Georgiat ja Ukrainat ei jõutud seekord paati võtta. Väärtustepõhise välispoliitika aeg on selleks korraks lõppenud. Kord on jälle realpolitik'i käes.

Minu arust ei tasu seda nii hirmsasti taga nutta, Marko. Need asjad vahelduvad nagu aastaajad. Kadunud suve ei nuta ju keegi taga. Oli teada, et see lõppeb, ja on teada, et ta tuleb uuesti. Ka väärtustepõhine välispoliitika tuleb jälle - siis kui realpolitik oma vastikusega on kõiki jälle ära tüüdanud.

Seni aga: valmistume talveks, selle asemel, et suve taga nutta. Meie ülesanne: ellu jääda.
20 september, 2009 00:51
Marko Mihkelson ütles …
Suurte hoovuste vastu on mõistagi väikeriikidel lootusetult raske, kuid siiski mitte võimatu. Ka praegusel reaalpoliitilisel ajal tuleb lääneruumi väikeriikidel hoida päevakorras väärtusi. Tasakaalustades sellega suuremad huvid. NATO ja Venemaa lähenemine on pigem soovmõtlemine. Kui see ei õnnestunud liberaalsema Jeltsini ajal, siis nüüd veel vähem. See on minu arvamus. Küll aga on selge, et ees on oodata väga keerulist kümnendit mitte ainult meie mätta otsast vaadates.
20 september, 2009 00:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave