Ajakirjaniku ja poliitiku vastutusest
Globaalsed kriisid on keerulised ajad. Kindlasti on just praegu maailma ja sealhulgas ka Eesti majanduses asetleidev väga tõsine hetk. Kuna sellistes situatsioonides võivad üliemotsionaalsed ning populistlikud sammud viia hullude tagajärgedeni, siis on üheks tähtsaks mõõdupuuks vastutustunne ning riigimehelikkus. Seda nii poliitikutel, aga miks mitte ka ajakirjanikel.
Ma usun, et Eestis pole ei ühtegi ajakirjanikku ega veelvähem poliitikut, kes ei teaks ega tunnetaks olukorra tõsidust. Viimaste hulgas siiski mõned arvavad, et võitleva populismiga on võimalik ehk veidi oma toetust kasvatada, kuid ette võib olla kindel - sellised võidud on väga lühiajalised (kui üldse) ning kukkumine saab olema eriti valus.
Täna lõppev Davosi majandusfoorum andis ühe selge vihje, mida tuleb olukorra leevendamiseks teha. Selleks on kiire ja julge otsustamine. Eesti kontekstis tähendab see viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud eelarve kulude kärpimist. Kuna otsus puudutab kümnendikku või enamat protsenti eelarve mahust, siis on seda võimalik teha vaid laiema poliitilise konsensuse läbi.
Niipea, kui keegi asub täna populistlikult võitlema mingi valimistel antud lubaduse eest, kukub solidaarne ja riigimehelik lähenemine kolinal kokku. See ei too kahju mitte üksnes kisakõridele ja nende erakondadele, vaid kogu Eesti riigile.
Minu poolt väga lugupeetud ajakirjanik Anvar Samost on tänases raadiosaates "Olukorrast riigis" arvanud, et "otsuseid langetab hulk arusaamatutel põhjustel väljavalitud poliitikuid, kellel otsene seos eelarveportsessiga puudub". Ma pean tunnistama, et Anvari sellisest lähenemisest ei saa ma kohe mitte aru.
Miks nimetada Eesti koalitsioonierakondade liidreid "suvalisteks poliitikuteks" ning miks kahtlustada neid mingites salakokkulepetes. Selguse huvides tahan kinnitada, et Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon on täielikult kursis toimuvaga ning andnud kärbete lähtealuseid läbi vaieldes vastavad volitused koalitsioonipartneritega kokkulepete leidmiseks oma esimehele Mart Laarile.
Ma tuletan meelde, et IRL hakkas eelarve kärpimisest rääkima juba aasta tagasi, kui oli selge, et maailma majanduses on ilmnemas tõsised kriisisümptomid. Selle aja jooksul on meil toimunud pidev olukorra hindamine ning lahenduste otsimine ja pakkumine. Olulisemad küsimused, mida on räägitud erakonna aruteludel, on ka avalikult teada ja mitmed ka ellu rakendatud.
Täna oleme olukorras, kus ainus võimalus riigi majandusseisu vähegi tõsiselt mõjutava otsuse tegemiseks on koalitsiooni ühine arusaam ning solidaarne koosotsustamine. Ja seda ei tee mingid "suvalised poliitikud", vaid demokraatlikult valitud erakondade esindajad. Kõlab suurelt, kuid nii see täpselt on.
IRLi fraktsioon koguneb homme, et käimasolevate kõneluste käiku hinnata ning vajadusel omapoolsed lisandused või täiendused teha. Ja seda ikkagi vaid ühe eesmärgi nimel - et me poole aasta pärast ei peaks sattuma võõraste laenuandjate karmi suva alla.
Ma usun, et Eestis pole ei ühtegi ajakirjanikku ega veelvähem poliitikut, kes ei teaks ega tunnetaks olukorra tõsidust. Viimaste hulgas siiski mõned arvavad, et võitleva populismiga on võimalik ehk veidi oma toetust kasvatada, kuid ette võib olla kindel - sellised võidud on väga lühiajalised (kui üldse) ning kukkumine saab olema eriti valus.
Täna lõppev Davosi majandusfoorum andis ühe selge vihje, mida tuleb olukorra leevendamiseks teha. Selleks on kiire ja julge otsustamine. Eesti kontekstis tähendab see viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud eelarve kulude kärpimist. Kuna otsus puudutab kümnendikku või enamat protsenti eelarve mahust, siis on seda võimalik teha vaid laiema poliitilise konsensuse läbi.
Niipea, kui keegi asub täna populistlikult võitlema mingi valimistel antud lubaduse eest, kukub solidaarne ja riigimehelik lähenemine kolinal kokku. See ei too kahju mitte üksnes kisakõridele ja nende erakondadele, vaid kogu Eesti riigile.
Minu poolt väga lugupeetud ajakirjanik Anvar Samost on tänases raadiosaates "Olukorrast riigis" arvanud, et "otsuseid langetab hulk arusaamatutel põhjustel väljavalitud poliitikuid, kellel otsene seos eelarveportsessiga puudub". Ma pean tunnistama, et Anvari sellisest lähenemisest ei saa ma kohe mitte aru.
Miks nimetada Eesti koalitsioonierakondade liidreid "suvalisteks poliitikuteks" ning miks kahtlustada neid mingites salakokkulepetes. Selguse huvides tahan kinnitada, et Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendifraktsioon on täielikult kursis toimuvaga ning andnud kärbete lähtealuseid läbi vaieldes vastavad volitused koalitsioonipartneritega kokkulepete leidmiseks oma esimehele Mart Laarile.
Ma tuletan meelde, et IRL hakkas eelarve kärpimisest rääkima juba aasta tagasi, kui oli selge, et maailma majanduses on ilmnemas tõsised kriisisümptomid. Selle aja jooksul on meil toimunud pidev olukorra hindamine ning lahenduste otsimine ja pakkumine. Olulisemad küsimused, mida on räägitud erakonna aruteludel, on ka avalikult teada ja mitmed ka ellu rakendatud.
Täna oleme olukorras, kus ainus võimalus riigi majandusseisu vähegi tõsiselt mõjutava otsuse tegemiseks on koalitsiooni ühine arusaam ning solidaarne koosotsustamine. Ja seda ei tee mingid "suvalised poliitikud", vaid demokraatlikult valitud erakondade esindajad. Kõlab suurelt, kuid nii see täpselt on.
IRLi fraktsioon koguneb homme, et käimasolevate kõneluste käiku hinnata ning vajadusel omapoolsed lisandused või täiendused teha. Ja seda ikkagi vaid ühe eesmärgi nimel - et me poole aasta pärast ei peaks sattuma võõraste laenuandjate karmi suva alla.
Kommentaarid
Aga ma lohutan teid, peale järgmisi valimisi vabastab rahvas teid demokraatlikult teile ilmselgelt üle jõu käivast koormast!
Samostil on ju õigus!
Aga ta oli leebe ja keskendus ainult praegusele eelarve (ümber)tegemisele. Enamus otsuseid võetakse meil vastu sarnaselt.
Ma pole küll kindel, kuid tundub, et meil peaks olema parlamentaarne vabariik. Otsuseid peaks vastu võtma parlament ja valitsus peaks need ellu viima.
Praegu aga otsustab paremal juhul valitsus, ja parlament kinnitab need otsused tuima ükskõiksusega - kui ma eksin, siis paranda mind ja too mõni näide vastupidisest.
Halvemal juhul on otsustajaks mingi ebamäärase staatusega kogum SUVALISTEST poliitikutest.
Niisugune otsustusviis ja parlamendi väljalülitamine poliitilistest protsessidest on kahandanud otsuste kvaliteeti ja viinud valijate võõrandumisele. Tulemused on kõigile silmaga näha - keerulistes olukordades on valitsus otsustusvõimetu ja see vähenegi, mis tehakse, ei kannata eriti kriitikat.
Esimeseks sammuks olukorra parandamisel peaks olema valimisseaduse muutus, mis teeks parlamenti pääsemise sõltuvaks valija tahtest (häälte arvust), mitte partei juhtkonna otsusest.
Tõnu
Miks küsida "miks"? see on niigi selge.
Tervest talupojamõistusest piisab, et tuvastada "erakondade esindajate" suvalisus. Millega on Tsahkna silma paistnud, mis oskused ja vilumused tal on? Ja Pentus? Padar on vähemalt laevafirmas töötanud, tunneb natuke elu ja majandust.
Ja mil moel on nad "demokraatlikult valitud"? Tsahkna pandi peasekretäriks juhatuse pressinguga. Pentus ka.
IRL fraktsioon arutab läbi ja annab juhised Laarile? Heeee heee. Ma pole veel näinud, et Laar kellegi juhiseid kuulaks. Ühe raamatu oli kunagi jah läbi lugend ja hakkas piibliks pidama, aga see on ka viimane kord kui ta kedagi kuulas. Juba 20 aastat saab sellest varsti.
Imelik võiks olla niisugust mulli ajada. Aga eks suvalisus kohusta.
Tuleks IMF karm suva juba kiiremini! Oma vähese lugupidamise juures IMF vastu julgen viidata, et seal töötab üle 1000 majandusteaduste doktori. Kes lisaks sellel on kapitalismis üles kasvanud ja teavad kuidas süsteem toimib.
Mitu majanduse tundjat on eesti klikiparteide ladvikus? Või liikmeskonnas? Või üldse Eestimaale püsima jäänud. Lähim nähtus Eesti majandusasjatundjale töötab praegu IMF heaks Hiinas.
Ohh, masendav...