Sorose mõtted on lähedased Eestile
George Sorose äsjane arvamuslugu seoses Euroopa Liidu ja Venemaa suhetega toetab suuresti seda välispoliitilist mõtteviisi, mis on viimastel aastatel kujunenud Eestis ning meiega sarnaselt mõtlevates riikides.
Mõjuka filantroobi meelest on Venemaa välispoliitika agressiivse geopoliitilise ambitsioonikuse kasv sundimas Euroopat ühtsele käitumisele. Vajadus selle järele on suurem, kui kunagi varem.
Et olla edukas Venemaaga suheldes räägib Soros kahesuunalisest strateegiast. Esiteks peaks Euroopa Liit ennast kaitsma Venemaalt lähtuva geopoliitilise ohu eest ning teiseks peaks Euroopa töötama selle nimel, et seaduse võim sunniks taanduma tugevama võimu.
Seejuures kaheks kõige toimivamaks tegevuseks Sorose meelest on energiajulgeoleku tagamiseks vajalike meetmete nagu ühtne energiaturg rakendamine Euroopa Liidus ning teisalt Ukraina, Gruusia ja teiste vabaduspüüdluste jõuline toetamine.
Sorose seisukohad on seega väga lähedased Eesti välispoliitilistele hoiakutele, mida me oleme partneritele rääkinud viimastel aastatel. Seejuures pole sugugi vähetähtis, et nii energiajulgeoleku kui ka idapartnerluse teema on saanud Euroopas viimasel ajal üheks enimräägituks.
Mõjuka filantroobi meelest on Venemaa välispoliitika agressiivse geopoliitilise ambitsioonikuse kasv sundimas Euroopat ühtsele käitumisele. Vajadus selle järele on suurem, kui kunagi varem.
Et olla edukas Venemaaga suheldes räägib Soros kahesuunalisest strateegiast. Esiteks peaks Euroopa Liit ennast kaitsma Venemaalt lähtuva geopoliitilise ohu eest ning teiseks peaks Euroopa töötama selle nimel, et seaduse võim sunniks taanduma tugevama võimu.
Seejuures kaheks kõige toimivamaks tegevuseks Sorose meelest on energiajulgeoleku tagamiseks vajalike meetmete nagu ühtne energiaturg rakendamine Euroopa Liidus ning teisalt Ukraina, Gruusia ja teiste vabaduspüüdluste jõuline toetamine.
Sorose seisukohad on seega väga lähedased Eesti välispoliitilistele hoiakutele, mida me oleme partneritele rääkinud viimastel aastatel. Seejuures pole sugugi vähetähtis, et nii energiajulgeoleku kui ka idapartnerluse teema on saanud Euroopas viimasel ajal üheks enimräägituks.
Kommentaarid
üks osa sorose retseptist on demokraatia. ja sellega seoses palun vastata juba kord esitatud küsimusele IRL ja demokraatia osas:
kuidas IRL volikogule esitatud Europarlamendi kandidaatide nimekiri kokku pandi? Kas sisevalimistega, juhatuse otsusega või Laari ja Tsahkna poolt nagu eelarvekärped?
Palun selgitust, kas Laar (ja tema kotipoiss Mihkelson) on midagi Gruusiale õpetanud või midagi Gruusialt õppinud.
Kõik toimus täpselt nii, nagu erakonna volikogu eelmise aasta suvel kokku leppis.
Kui sa kenasti demokraatiast ja avatusest räägid, siis eks hea maitse juurde käib ka enda avatus. Või sa kardad oma nime avaldada.
http://usforeignpolicy.lalibreblogs.be/archive/2009/02/12/george-soros-on-the-russian-problem-when-sour-grapes-turn-ra.html
nüüd ma tean IRL eurokandidaatide ülesseadmise süsteemi tõesti, tänu sinule. Enne oli mul vaid halb eelaimus.
Eksid, kui pead mind kibestunud erakonnakaaslaseks. Pigem olen emigrant, kes järjest rohkem pettub praeguses eesti riigis. Et Eestile haritud ja kogenud inimesi vaja pole, seda tõdesin juba mõned aastad tagasi. Kuid eesti panga ja riigikogu ahnus mõjub ka mulle shokeerivalt. ei osanud oodata. samuti nüüd ka see, et peale Keski ja Reformi ei pane keegi oma euronimekirja vähegi demokraatlikul alusel kokku.
selles mõttes on ka selle blogi eskapism aruaadav. jõudu ka edaspidiseks välismaa arvajate kodupulikule vahendamisel omaenese kogemuse ja tarkuse soustis.