Müncheni lootused - ega mitte illusioonid?

Seekordne Müncheni julgeolekukonverents paistab silma sooviga pöörata justkui uus lehekülg mitmes "hapuksläinud" suhtes. Peaasjalikult puudutavad need kolmnurka Euroopa-Venemaa-USA.

Esiteks on olnud suure tähelepanu all USA asepresidendi Joseph Bideni esinemine, milles ta andis esimest korda laiemalt mõista USA uue administratsiooni välispoliitilistest prioriteetidest. Nende hulgas on rõhutatult soov teha koostööd kõigiga, kes tahavad probleeme lahendada. Samas ei välista Biden ka võimalust, et USA võiks teatud situatsioonis käituda unilateraalselt.

Mitmed Euroopa tipp-poliitikud püüavad ikka ja jälle veenda iseennast, et mitte kõik pole tehtud Venemaa kaasamiseks kontinendi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Seejuures on isegi üllatav, et näiteks nii Briti kui Saksa välisminister on rõhutanud vajadust arutleda Venemaa presidendi ettepaneku üle värskendada Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Kuidas täpsemalt, seda ei mainita. Erinevalt USA asepresidendist ei julge ükski Euroopa poliitik konkreetselt kritiseerida Venemaa mõjuväljapoliitikat.

Suurim julgeolekuteema on läbivalt tuumarelvastuse leviku piiramine ning relvastuskontrolliga seonduv. Sellest räägivad kõik. Ka Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov, kes hoidus oma esinemises käremeelsusest. Kas esitatud lootused või soovid ka täituvad, on mõistagi vara öelda. Samas on kindel, et eelolevatel kuudel muutub just relvastuskontrolli teema globaalse julgeoleku üheks peateemaks.

See aga omakorda võib muuta suured suhted liiga pragmaatiliseks ehk reaalpoliitiliseks, kus väärtusteemad kaovad tahaplaanile. Selles olukorras on alati demokraatlikel väikeriikidel tunduvalt keerulisem oma muresid kaitsta. Eriti nendel, kes veel ei kuulu euroatlandi julgeolekuruumi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave